Skip to content
Vaegnägijale

Ukraina

SDG16
SDG4
SDG8

Ukraina oli esimene riik, keda Eesti 1998. aastal arenguabi programmiga toetama hakkas ning alates 2006. aastast alates on Ukraina olnud ka üks Eesti arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest. Eesti toetab 2014. aastal EL-i Ukraina assotsiatsioonilepinguga kokku lepitud ja 2017. aastal jõustunud reformikava elluviimist ning eelkõige demokraatia arengu ja riigistruktuuride tugevdamist, sealhulgas korruptsioonivastast võitlust, e-valitsemist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste juurutamist.

Alates 1998. aastast on Eesti arengukoostöö rahastusega toetatud Ukrainat 24,7 miljoni euro ulatuses. Selle aja jooksul on Ukrainas ellu viidud 492 projekti.  31. augusti 2023 seisuga on Ukrainas 27 käimasolevat projekti, millest 16 projekti rakendavad ESTDEVi partnerid.

Ukraina ülesehitamine

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Eesti saatnud Ukrainale üle 20 miljoni euro väärtuses humanitaarabi, üle 400 miljoni euro väärtuses sõjalist abi ning kogunud eraannetustena 24,6 miljonit, et aidata Ukrainal sõda võita. Arengukoostöö kaudu on Eesti investerinud 2022 aastal Ukrainasse 8 miljonit eurot.
 

Eesti on üks esimesi riike, kes alustas Ukraina füüsilist ülesehitamist

Suuremad projektid 2023

Ovrtuši lasteaed: Laste hariduse tagamiseks ning sõjas kannatada saanud naiste ja laste toetamiseks on Eesti otsustanud rajada Ovrutši linna lasteaia. Lasteaia ehitust ja haridus-sisu loomist teostab ESTDEV, kellele välisministeerium selleks eraldanud  4,8 miljonit eurot.

Malõni sild: Eesti rahastab sõjas purustatud Malõni silla kaptiaalremonti 1 miljoni euroga. Malõn kesklinnas Irša jõge ületav 15-meetrine sild on üks peamisi linna transpordisõlmi. Kokku maksab silla renoveerimine ja laiendamine 2,9 miljonit eurot, millest Eesti tasub 1 miljonit ja Ukraina 1,9 miljonit eurot. 

Perekodud: Koostöös Olena Zelenska Fondiga alustab Eesti peremajade ehitamist sõjas orvuks jäänud Ukraina lastele. 2023 aastal finantseerib ESTDEV ühe peremaja ehitamist Olena Zelenska Fondi poolt. 2024 aastal ehitab ESTDEV Zõtomõri oblastisse kaks peremaja, mille tüüpprojekt valmis arhitektuuri konkursi käigus koostöös kultuuriministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga. 

EL liitumise ettevalmistamine: 2023 aastal koolitab ESTDEV 70 Ukraina kõrgemat riigiametnikku EL liitumisläbirääkimiste alustamiseks. Lisaks töötab ESTDEV välja  2-aastase õppeprogrammi õppeprogrammi Ukraina Hennadii Udovenko nimelisele Diplomaatia Akadeemiale (DAU), et võimaldada Ukraina diplomaatide ja riigiametnike regulaarne õpe ja EL-alane täiendkoolitus.  

Eesti fookus Ukraina ülesehitamisel

  • Ülesehitus: ehitada energiasäästlikke, jätkusuutlikke infrastruktuuri objekte, mis järgivad Euroopa Liidu kvaliteedinõuded ja standardeid ning Davosi Baukultur kvaliteedisüsteemi. 
  • EL-iga ühinemine: toetada Ukraina saamist demokraatlikuks, iseseisvaks ja jõukaks ELi liikmesriigiks
  • Digiareng: arendada e-valitsemist ja soodustada läbipaistvate e-teenuste väljatöötamist. 
  • Haridus: alg- ja kutseharidusreformi toetamine; edendada haridusjuhtimist, digioskuste arendamist ja haridusuuendusi, sealhulgas haridussüsteemi digitaliseerimist ja e-õpet; fookusega alg- ja kutseharidusel. 
  • Demokraatia: edendada läbipaistvat ja kaasavat valitsemist, õigusriiki, sõltumatut meediat ning tugevdada strateegilist kommunikatsiooni ja võidelda desinformatsiooni vastu

Eesti arengukoostöö prioriteetvaldkonnad Ukrainas

  • Demokraatia areng ja heade valitsemistavade juurutamine – struktuurireformidele kaasaaitamine; regionaalarengu toetamine; sõltumatu meedia tugevdamine; kodanikuühiskonna kaasamine valitsemis- ja reformiprotsessidesse.
  • Ettevõtluskeskkonna ja innovatsiooni toetamine – idufirmade arengule kaasaaitamine; väikeettevõtluse arengu toetamine; tööhõive suurendamine.
  • Hariduse toetamine – haridussüsteemi ajakohastamine vastavalt tööturu vajadustele; digipädevuste arendamine.

Seotud valdkonnad

Seotud projektid

Artiklid

Kontaktid