Eesti arengukoostöö

Arengukoostöö on oluline osa Eesti välis- ja julgeolekupoliitikast. Eesti edukat reformikogemust jagades on arengukoostöö eesmärk demokraatia ja õigusriigi arendamine, kaasava ja jätkusuutliku majandusarengu hoogustamine Eesti strateegilistes partnerriikides Euroopa Liidu idanaabruses ja Aafrikas. 

Eesti valitsuse Välispoliitika arengukava 2030 seab arengukoostöö ja kestliku arengu toetamise Eesti välispoliitika üheks tugisambaks. Valitsuse Arengukoostöö ja humanitaarabi strateegia 2024-2030 määratleb Eesti arengukoostöö sihtriigid ja tegevussuunad, vastavalt sihtriigi maa- ja regioonistrateegiates välja toodud arenguvajadustele. Eesti Arengukoostöö poliitika ja pikaajalised eesmärgid kujundab välisministeerium. Strateegia eesmärkide elluviimise ja prioriteetvaldkondade rakendamise eest vastutab Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö Keskus (ESTDEV). Rakendamise põhimõtted on kirjas Arengukoostöö strateegia rakenduskavas 2024-2026. 

Eesti ametlik arengurahastus

 Eesti ametlik arengurahastus (ODA) oli 2023. aastal 109,3 miljonit USA dollarit (101 miljonit eurot) ehk 0,28% rahvamajanduse kogutulust (RKT). See hõlmab kogu Eesti avaliku sektori panust arengukoostööse. Eesti on võtnud rahvusvahelise kohustuse kasvatada arengukoostöö mahtu püõsivalt 0,33% RKT-st. 

Võrreldes 2022. aastaga vähenes arengurahastus ligi 51,4% võrra. Languse põhjuseks on vähenenud Eestisisesed kulutused Ukraina põgenikele, sest OECD reeglite kohaselt raporteeritakse riigisisestest kulutustest põgenike toetuseks ainult esimese kaheteistkümne kuu jooksul. 

Ukraina toetamine on jätkuvalt Eesti prioriteet. Ukraina kahepoolseks arengukoostööks ja humanitaarabiks eraldati 2023. aastal 10,4 USA dollarit (9,6 miljonit eurot). 

Ukraina kõrval on Eesti jaoks jätkuvalt prioriteedid valitud riigid idanaabruskonnas ja Aafrikas. Idanaabruskonna prioriteetriike – Moldovat, Gruusiat ja Armeeniat – toetas Eesti 1,8 miljoniga ning Aafrika prioriteetriike – Botswanat, Keeniat, Namiibiat ja Ugandat – 1,3 miljoniga. Kogu ODA Sahara-tagusesse Aafrikasse kasvas 2023. aastal 2 miljoni euroni. 

Eesti suunab enamuse oma arengurahastusest läbi kahepoolse koostöö. 2022. aastal moodustas kahepoolne rahastus 77,9% kogu ODA maksetest. Ligikaudu 22% laks põhitoetusena ja 1% suunati sihtotstarbelise annetusena multilateraalsetele organisatsioonidele.

Eesti arengukoostöö fookus

Eesti arengukoostöö eesmärk on aidata kaasa üleilmse vaesuse kaotamisele ja jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. 

1. Demokraatia ja õigusriigi areng ning head valitsemistavad. Tegevuste eesmärgiks on suurendada partnerriikides ühiskondlikku stabiilsust. Partnerriikide puhul, millede arengueesmärgiks on suurem integratsioon Euroopa Liiduga või Liidu liikmesus, on ühiskonna arengut toetavate protsesside arendamisel oluline pidada silmas seost eurointegratsiooniga. 
2. Majandusarengu toetamine. Arengukoostöö tegevuste eesmärgiks on aidata arenguriikidel suuta edukalt toimida globaalse avatud turumajanduse keskkonnas, kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete ettevõtlusvõimekuse tõstmine ning varimajanduse vähendamine. 
3. Kvaliteetse hariduse edendamine. Kvaliteetse hariduse edendamine toetab partnerriikide ühiskondlikku ja majanduslikku arengut. 
4. Maailma keskkonnaprobleemide lahendamisele kaasa aitamine. Tugeva digiriigina on Eesti loomulik prioriteet rohe- ja digipöörde ühildamine ehk kaksikpööre. Oluline on keskenduda kestlikele lahendustele, mis katavad ühiskonna, sh kogukondade tasemel baasvajadusi ning loovad eeldused edasiseks arenguks. 

Läbivad valdkonnad

1. Sooline võrdõiguslikkus. Naised ja tüdrukud on arengumaades kõige haavatavam sihtgrupp, jäädes sageli ilma piisavast haridusest ja eneseteostuse võimalustest. Olulise elemendina kestliku arengu eesmärkide seas on sooline võrdõiguslikkus ka üks Euroopa Liidu välistegevuse nurgakive.

2. E-valitsemise ja küberturvalisuse arendamine. Tegemist on selgelt tulevikku suunatud valdkonnaga, mille olulisus järjepidevalt tõuseb. Samas ei ole digitaalsus eesmärk iseeneses, vaid vahend, mille abil saavutatakse konkreetne areng või muutus. Eesti on digi- ja küberteemadel maailmas tunnustatud eestkõneleja, huvi Eesti kogemuste vastu üle maailma on väga suur. Töötades Eesti jaoks prioriteetsetes arengukoostöö valdkondades, püüab riik rakendada digilahendusi ja e-riigi võimalusi. Lisaks peab Eesti arengukoostöö puhul oluliseks järgida inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid.