Eesti toetas stipendiumiprogrammi ja auhinnaga 25 Gruusia sõltumatu ajakirjaniku tegevust

Gruusia meedia seisab silmitsi arvukate takistustega nagu sõnavabaduse piiramine, tsensuur, vähene professionaalsus ning ebastabiilne rahastus. Koostöös Eesti Ajakirjanike Liidu ja Go Group Meediaga elluviidud projekt pakkus tuge Gruusia ajakirjanikele, kes kes väljakutsetest hoolimata on faktipõhiselt ja eetiliselt kajastanud ühiskonna jaoks olulisi teemasid. Lisaks ajakirjanike stipendiumiprogrammile ja õppevisiidile Eestisse andis 7-liikmeline Eesti ja Gruusia ajakirjandusekspertide žürii välja ajakirjandusauhinda, Shuki award, silmapaistvate lugude eest Gruusia meedias. 

Meediaprojekti juht ja Eesti Ajakirjanike Liidu esimees Helle Tiikmaa ütles, et kvaliteetne ajakirjandus oma eetikareeglite ja demokraatlike normidega on iga eduka riigi alustala, mida aga peab pidevalt kindlustama. “Gruusia sõltumatute, heal tasemel ja eetikaväärtusi järgivate ajakirjanike autasustamine aitab ja julgustab neid oma tööd jätkama, aga annab ka avalikkusele märku, keda võib meediaväljal rohkem usaldada,” ütles Tiikmaa. 

Shuki preemia 

Meediaprojekti lõpuüritusel Tbilisis esinenud Eesti suursaadik Gruusias Marge Mardisalu-Kahar sõnas, et vaba ajakirjandus on demokraatia selgroog. “Eestis kritiseerib ka avalikõiguslik meedia valitsust, ilma, et peaks kartma tagajärgesid. Loodan, et ka Gruusia ajakirjanikud saavad selles suunas liikuda,” ütles Mardisalu-Kahar.

Shuki preemia laureaadid on Tako Peikrishvili, Eka Kevanishvili, Tskrial Shermadini koos Nino Zuriashvili’ga, Temo Inasaridze, Kate Tutberidze, Aidan Yusif koos Mariam Kachkachashvili ja Manana Ghoghoberidze’ga, Ia Asatiani, Nuka Stepnadze, Nastasia Arabuli, Nino Tsverava, Gela Mtivlishvili ja Jaba Ananidze.

Nende lood käsitlesid näiteks korruptsiooni uurimist kohalikul ja riiklikul tasandil, valitsuspoliitikute silmakirjalikkust ja soetust Vene oligarhidega, maapiirkondade tööhõive probleeme, parasportlaste rahastamist jt teemasid. 

Konkursi žüriiliige Zviad Koridze ütles, et kuigi ajakirjanikke vahel ei väärtustata, on ajakirjandusel asendamatu roll ühiskonnas. 

Koridze sõnul näitasid kõik konkursile kandideerinud ajakirjanukud kõrget taset. “Praegu on eriti oluline teema korruptsioon ning ajakirjanduse roll on tuua kõik faktid avalikkuse ette,” ütles Koridze ning lisas: “Kohalike ajakirjanike lugude tase oli kõrge, ja kui suudame samas vaimus jätkata, suudame veelgi paremini täita valitsuse valvekoera rolli.”

Shuki preemiat anti välja kokku 12 artikli ja videoloo eest. Projekti koordinaator ESTDEV-s Marika Kundla kinnitas, et 1000-eurone ühekordne preemia oli ajakirjanikele oluline motivatsiooniallikas. 

“Ajakirjandusauhinna väljakuulutamine motiveeris mitmeid ajakirjanikke võtma ette keerulisi ühiskondlikke teemasid nagu korruptsioon, riigiametnike suhted Vene oligarhidega jne. See preemia tunnustab nii ajakirjanike pühendumust kui ka innustab teisi nende eeskuju järgmine, mis omakorda aitab kaasa demokraatia elutähtsa osa - vaba ja vastutustundlike meediamaastiku -  edendamisele,” kinnitas Kundla.  

Meediaprogrammid arengukoostöös

ESTDEV-i demokraatia ja õigusriigi valdkonnajuht Eva-Maria Liimets sõnas, et ilma sõnavabaduse ja vaba meediata ei ole ka demokraatiat. “Vaid sõltumatu ja kartmatu meedia abil on inimestel võimalik saada tagasisidet, kuidas riigis kasutatakse ühiseid hüvesid, kuidas on olukord korruptsiooni ja võimu kuritarvitamisega,” ütles Liimets. Paraku on tõe avaldamine paljudes riikides karistatav ning ajakirjanikud alla surutud ja hirmutatud. “Sellistes riikides, kus ajakirjanike turvalisus on ohus, on rahvusvahelised programmid ajakirjanike toetamiseks ainsaks õlekõrreks oma professionaalse karjääri jätkamisel,” ütles Liimets. 

Liimets lisas, et stipendiumiprogrammiga soovib Eesti aidata Gruusias üldist ajakirjanduse kvaliteeti tõsta ning motiveerida ajakirjanikke säilitama sõltumatust teemade käsitlemisel. “Nii meie kohtumised, kui ka hiljutine Balti Meediakeskuse analüüs kinnitab, et rahvusvahelised stipendiumiprogrammid aitavad arenevates demokraatiates sõltumatul meedial toimida ja tugevneda. Eriti on see asjakohane uuriva ajakirjanduse puhul,” ütles Liimets. 

ESTDEV-i juht Klen Jäärats ütles, et just kohalik ajakirjandus on see, mis hoiab kõige lähemat pilku võimuorganitel. “See on väga oluline töö ja loodame, et ajakirjanikud saavad oma tööd jätkata euroopameelses Gruusias,” ütles Jäärats.