Eesti arengukoostöö
Eesti arengukoostöö eesmärk on aidata kaasa üleilmse vaesuse kaotamisele ja jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eesti arengukoostöö prioriteedid on demokraatia ja õigusriigi areng ning heade valitsemistavade juurutamine, rahu ja stabiilsuse kindlustamine, kodanikuühiskonna toetamine, kvaliteetse haridus- ja tervishoiusüsteemi arendamine ning majandusarengu edendamine.
Töötades Eesti jaoks prioriteetsetes arengukoostöö valdkondades, püüab riik rakendada digilahendusi ja e-riigi võimalusi. Lisaks peab Eesti arengukoostöö puhul oluliseks järgida inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid.
Eesti ametlik arenguabi tõusis 2022. aastal 192,9 miljoni euroni, mis on 220% kõrgem kui 2021. aastal. Suur tõus on tingitud Venemaa täiemahulise sõja alustamisest Ukrainas, mille tõttu kasvas eksponentsiaalselt Ukraina abistamine. Arengukoostööks eraldati sellest 188,7 miljonit ja humanitaarabiks 4,2 miljonit eurot. Rahvamajanduse kogutulu (RKT) osakaaluna moodustas Eesti ametlik arenguabi 2022. aastal 0,54%. Eesti on võtnud rahvusvahelise kohustuse kasvatada arengukoostöö mahtu püsivalt 0,33% RKT-st aastaks 2030.
Eesti ametliku arenguabi summad kasvasid 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga üle 132 miljoni euro võrra. Eesti arengukoostöö rahastamisest suunati kahepoolselt 150 miljonit eurot prioriteetriikidele ja üle 42,6 miljoni euro arenguabiks mitmepoolsete organisatsioonide kaudu. Eesti peamised partnerriigid on Ukraina, Gruusia ja Moldova. Aafrika regioonis keskendutakse eelkõige Ida-Aafrikale ja riikidest Keeniale, Ugandale, Namiibiale ja Botswanale.
2021. aastal, nagu ka sellele eelneval aastal, domineeris COVID-pandeemia, millele lisandus humanitaarkriis Afganistanis. Eesti ühines Afganistani humanitaarkriisi leevendamiseks rahvusvaheliste jõupingutustega, et paindlikult ja kiiresti aidata seal kannatavat elanikkonda.
Arengukoostöö korraldamine
Kasvavate väljakutsete ja mahtudega toimetulemiseks lahutas valitsus teineteisest arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika kujundamise ja selle rakendamise. Selle otsuse kohaselt jääb välisministeerium vastutama rahvusvahelise arenguabi poliitika kujundamise, riigistrateegiate ja tegevuskavade koostamise eest, samuti jätkab ministeerium Eesti huvide esindamist arengukoostöö ja humanitaarabi vallas rahvusvahelises organisatsioonides.
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) tegevuse eesmärk on tõhustada Eesti arengukoostöö ja pikaajaliste humanitaarabiprojektide rakendamist, keskendudes strateegiliste, laiaulatuslike ja sidusate projektide elluviimisele riigi seisukohalt prioriteetsetes sihtriikides ja regioonides ning olulistes valdkondades nagu demokraatia areng või rohe- ja digipööre.
Eesti arengukoostöö prioriteedid
- Demokraatia ja õigusriigi areng ning head valitsemistavad,
- Majandusarengu toetamine,
- Kodanikuühiskonna võimestamine,
- Kvaliteetse tervishoiu arendamine,
- Kvaliteetse hariduse edendamine,
- Avalikkuse teadlikkuse suurendamine.
- Horisontaalsed prioriteedid on keskkonnasäästlik areng, naiste ja tüdrukute kaasamine, lai info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine ning e-riigi lahenduste kasutusele võtmine.
Partnerid
Eesti on viimasel paaril aastal senisest enam sidustanud arengukoostööd ja äridiplomaatiat kaasates arengukoostöö projektidesse erasektori innovaatilisi digilahendusi. Seoses COVID-pandeemiaga on huvi Eesti e-riigi ülesehitamise ja digilahenduste vastu maailmas hüppeliselt kasvanud. See võimaldab kaasata arengukoostöö projektidesse üha enam Eesti erasektori lahendusi. Juba praegu osaleb Eesti riik koos erasektori esindajatega ning arengukoostöö rahastusega globaalsel tasandil näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniorganisatsiooni (ITU) projektides, arendades üleilmset digitaalset vaktsineerimispassi.
ÜRO organisatsioonidest on Eesti koostööpartnerid Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), ÜRO Lastefond (UNICEF), ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo (OCHA), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon (UNRWA), ÜRO Maailma Toiduprogramm (WFP). Multilateraalsed koostööprojektid on Eestil ka Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega (ICRC) ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).
Humanitaarabi andmine
Humanitaarabi anti 2022. aastal 4,2 miljoni euro eest. Suurim osa sellest eraldati Ukraina toetuseks. Humanitaarabi eesmärk on päästa loodusõnnetuste tagajärjel või inimtegevusest põhjustatud katastroofides inimelusid, vähendada kannatusi ja tagada inimväärseks eluks hädavajalik. Humanitaarabi andmisel lähtutakse eelkõige konkreetsest vajadusest ning vastavalt sellele leitakse kiireim ning tõhusaim viis Eesti abi edastamiseks.
Eesti lähtub abi andmisel abivajajate tegelikest vajadusest, tuginedes enamasti ÜRO, Euroopa Ühenduse Komisjoni või Punase Risti organisatsioonide analüüsile või riikide otsestele abipalvetele. 2020. aastal aitas Eesti leevendada koroonaviiruse mõjusid Ukrainas, Gruusias, Armeenias, Põhja-Makedoonias, Venetsueelas, Sudaanis, Liibüas, Jeemenis ja Bangladeshis.
Eesti toetab iga aasta vabatahtlike annetustega järgmiste rahvusvaheliste humanitaarabiorganisatsioonide tegevusi: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), ÜRO Lastefond (UNICEF), ÜRO Humanitaarasjade Koordineerimisbüroo (OCHA), ÜRO Hädaabi Keskfond (CERF), ÜRO kriiside hindamis- ja koordineerimismeeskond (UNDAC), ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon (UNRWA), Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) ja Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC).