Valitsus muutis Eesti arenguabi ja humanitaarabi andmise korda

Valitsus kinnitas Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi andmise uue korra, mille eesmärk on muuta Eesti arengukoostöö elluviimine strateegilisemaks ja tõhusamaks, ning tugevdada Eesti positsiooni rahvusvahelise arengukoostöö partneri ja doonorina.

Valitsuse määruse kohaselt läheb alates 1. jaanuarist 2022 arengukoostöö ja lõimimisprojektide korraldamine välisministeeriumilt üle Eesti Arengukoostöö Keskusele. Keskus hakkab ellu viima arengukoostöö projekte Eestile prioriteetsetes sihtriikides ja regioonides ning olulistes valdkondades nagu demokraatia areng ja digipööre. Keskuse töö eesmärk on kasvatada ja koondada Eesti võimekust osaleda rahvusvahelistes arengukoostöö projektides, kaasates Eesti kodanikuühiskonna, avaliku ja erasektori kogemust.

Välisministeeriumi rolliks jääb Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi  poliitika kujundamine ning selle mõju hindamine. Ministeerium jääb andma väikesemahulisi arengukoostöötoetusi ja tegema eraldisi arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile. Samuti jääb ministeerium korraldama kiireloomulist humanitaarabi andmist.

„Väikeriigina ei saa Eesti olla kohal igal pool. Me peame oma tegevust nutikalt korraldama ja panustame seal, kus saame pakkuda suurimat lisaväärtust.“
– Kadri Maasik, ESTDEV-i tegevjuht

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse tegevjuht Kadri Maasik, miks oli vaja muuta senist arenguabi ja humanitaarabi andmise korda?

Kadri Maasik: Väikeriigina ei saa Eesti olla kohal igal pool. Me peame oma tegevust nutikalt korraldama ja panustame seal, kus saame pakkuda suurimat lisaväärtust. 2020 suvel heaks kiidetud Eesti välispoliitika arengukavas on selgelt kirjas, et Eesti peab senisest rohkem kaasuma üleilmsete probleemide lahendamisse, nii arengukoostöö kui humanitaarabi kaudu.

Seni vastutas välisministeerium nii poliitika kujundamisest kui projektide elluviimisese eest. Kasvavate väljakutsete ja mahtudega toimetulemiseks otsustas valitsus need kaks funktsiooni lahutada, et tõsta Eesti võimekust mõlemas tööliinis: olla strateegilisemad, töötada tõhusamalt ja mõjusamalt oma partnerriikidega.

Mis reaalselt muutub alates 1. jaanuarist 2022 arenguprojektide elluviimisel?

KM:  Muutub vastutusala. Eesti Arengukoostöö Keskus ehk ESTDEV (lühend tuleb keskuse inglisekeelsest nimest Estonian Centre for International Development – toim.) hakkab vastutama Eesti kahepoolsete ja välisrahastusega arengukoostöö projektide elluviimise eest. Oluline on mõista, et ESTDEV ei hakka üksi rakendama kõiki projekte. Me teeme seda koostöös Eesti kodanikuühiskonna, avaliku ja erasektori  organisatsioonidega, keda kaasame kas taotlusvooru või hanke kaudu. Kaasumisvõimaluste kohta saab jooksvalt informatsiooni meie kodulehelt www.estdev.ee ja meie sotsiaalmeedia kanalitest.

Kuidas mõjutab vastusala muutus juba käimasolevaid projekte? 

KM:  Alates 1 jaanuarist lisandub ESTDEV-i projektiportfelli umbes sada kolmkümmend projekti. Nende projektide ja kõikide seni sõlmitud lepingute puhul jääb kehtima senine regulatsioon. Nii et kõikidele organisatsioonidele, kellega Välisministeeriumil on arengukoostööd puudutav leping, muutub vaid partner – ESTDEV.

Millised on ESTDEV-i eesmärgid arengukoostöö korraldamisel?

KM:  Eile kinnitatud valitsuse määrus on juba pikka aega kestnud Eesti arengukoostöö sektori reformi tulemus, mida on juhtinud Välisministeerium. EstDevi loomise eesmärk oli lisaks arenguabi projektide rakendamisele luua ja koondada selle valdkonna kompetentsi ning pakkuda Eesti ekspertidele paremaid väliskoostöövõimalusi. Selleks, et muuta oma tegevus arenguriikide toetamisel veelgi mõjusamaks ja rahvusvaheliselt nähtavamaks, soovime suurendada teiste doonoritega tehtavate koostööprojektide osakaalu, võtta ette mahukamaid projekte ning vähendada killustatust.

Soovime senisest enam sidustada arengukoostööd ja äridiplomaatiat, kaasates selleks erasektori innovaatilisi lahendusi. Plaanime tihedat koostööd lisaks erasektorile ka Eesti avaliku ja kolmanda sektoriga, erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja arengukoostöö doonoritega. Väärtustame läbipaistvaid protsesse ja püüdleme parima ekspertiisi kaasamise suunal.

Millised on arengukoostöö strateegilised eesmärgid järgmisteks aastatest?

KM:  Eesti välispoliitika arengukava seab eesmärgiks aastaks 2030 kasvatada Eesti arengukoostöö osakaalu 0,33%ni RKTst ja keskenduda Eesti kogemuse edasi andmisele eelkõige idapartnerlusriikides ja Aafrikas. Temaatiline fookus on Eesti tugevustel – digipöördel ja haridusreformide toetamisel arenguriikides – jagame oma reformikogemust valdkondades, mis Eestil edukalt läbitud on. Kuigi meie tegevus on geograafiliselt laienenud Aafrika suunal, jäävad idapartnerlusriigid meie prioriteediks.