Eesti arengurahastus kasvas ligi 3%, prioriteediks jääb Ukraina

Eesti arengurahastus (ODA), mis hõlmab kogu avaliku sektori tegevust partnerriikide sotsiaal-majandusliku arengu toetamisel, ulatus 2025. aastal 79,37 miljoni euroni, moodustades 0,19% kogurahvatulust. Võrreldes 2024. aastaga suurenes Eesti ODA 2,9%. Kasv oli tingitud eelkõige suurenenud toetusest Ukrainale ja Moldovale. 

Ukraina toetamine on jätkuvalt Eesti prioriteet. Ukraina kahepoolseks arengukoostööks ja humanitaarabiks eraldas Eesti 2025. aastal 19,62 miljonit, mis on 30,8% rohkem kui eelmisel aastal. 

„Ülemaailmse arengurahastuse vähenemise taustal on Eesti jaoks oluline näidata eeskuju nii stabiilse arengurahastuse kui jätkuva toetusega Ukrainale. Eesti ja Euroopa peavad jätkama Ukraina laiapõhjalist toetamist ning meie eesmärki jääda usaldusväärseks partneriks näitab ka Eesti arengurahastuse kasv,“ ütles välisminister Margus Tsahkna. 

EL idanaabruses on Ukraina kõrval prioriteetsed sihtriigid veel Moldova ja Armeenia, mille arengut toetas Eesti kokku 1,98 miljoni euroga. Aafrika regiooni – Keeniasse, Ugandasse, Namiibiasse ja Botswanasse – panustas Eesti 1,38 miljonit eurot.  

Eesti suunab alla poole oma arengurahastusest (42%) läbi kahepoolse arengukoostöö, mille elluviimist koordineerib Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV). Lisaks Eesti rahastuse kasutamisele vastutab ESTDEV ka välisrahastuse kaasamise eest. 2025. aastal sõlmis ESTDEV välislepinguid 25,6 miljoni euro eest, mis võimaldab laiendada Eesti projektide mahtu ja suurendada nende mõju sihtriikides.  Suurimad bilateraalsed doonorid olid Rootsi, Norra, Iirimaa, Suurbritannia ja Itaalia.  

“Partnerriigid suunavad oma arengukoostöö vahendeid üha enam Eesti ja ESTDEV-i kaudu, kuna suudame olla kiired ja tõhusad projektide haldamisel ning hoiame oma fookuse valdkondadel, kus meie ettevõtetel ja organisatsioonidel on tugevat lisandväärtust pakkuda - küberturvalisus, hariduse edendamine ja õigusriigi arendamine,” kommenteeris Andrea Kivi, ESTDEV-i tegevjuht.  

Eesti eraldised rahvusvahelistesse organisatsioonidesse (Euroopa Liit, Maailmapanga Grupp, ÜRO) moodustasid ligi 58% Eesti ODA-st. Võrreldes eelmise aastaga on see vähenenud 6,1%. 

Globaalselt vähenes arengurahastus 2025. aastal 23%, moodustades 149,9 miljardit eurot. See on rekordiline aastane langus ja teine järjestikune langusaasta, mis on toonud ametliku arengurahastuse tagasi 2015. aasta tasemele. OECD prognoosib ODA vähenemist 5,8% ka 2026. aastal. Arengurahastuse kärped mõjutavad kõige tugevamalt vähim arenenud riike. 

„Arengumaadele avaldatav eelarveline surve kasvab ning Lähis-Idas jätkuv konflikt kujutab endast märkimisväärset ohtu ülemaailmsele majanduskasvule ja toiduga kindlustatusele,“ ütles OECD peasekretär Mathias Cormann. „Selles keerulises keskkonnas rõhutab ametliku arenguabi märkimisväärne vähenemine vajadust maksimeerida olemasolevate ressursside mõju ja kasutada neid tõhusamalt uute investeerimisallikate avamiseks.“ 

Kuigi Eesti arengurahastuse osakaal Eesti kogurahvatulust on võrreldes 2024. aastaga langenud (0,2% vs 0,19%), siis absoluutväärtustes on Eesti arengurahastus on aastaga siiski kasvanud (77 miljonit vs 79,37 miljonit).