Uus uuring aitab mõista, kuidas Eesti hariduse tugevusi arengukoostöös paremini rakendada

Mullu ESTDEVi tellitud uuringuga otsiti vastuseid, kuidas Eesti kooli mudel saab toetada haridusreforme teistes riikides. Nüüd aitavad uuringu tulemusi avada ESTDEV-i hariduse valdkonnajuht Kristi Kulu ja uuringu üks autoritest Marleen Allemann. 

Tutvu uuringu täispika versiooniga siin. 

Kuidas sündis mõte selline uuring ellu viia, millest see tõukus? 

Kristi Kulu (KK): Eesti haridus on rahvusvaheliselt tuntud oma heade PISA-tulemuste, digivõimekuse ja pika reformikogemuse poolest ning huvi Eesti haridusmudeli vastu on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Samal ajal tundsime ESTDEV-is vajadust minna üksikutest projektidest edasi süsteemsema ja programmilisema lähenemise poole hariduse arengukoostöös. 

Uuringu tellimise ajendiks oli soov paremini mõista, kas ja kuidas on Eesti hariduse tugevused arengukoostöös rakendatavad ning milline on Eesti partnerite huvi ja võimekus rahvusvahelistes haridusprojektides osalemiseks. Samavõrd oluline eesmärk oli tõsta teadlikkust hariduse arengukoostööst kui suure potentsiaaliga valdkonnast ning avada laiemale ringile võimalusi panustamiseks – nii avaliku sektori, haridusasutuste, MTÜ-de kui ka ettevõtete vaates. 

Soovisime teaduspõhist sisendit, mis aitaks kujundada hariduse arengukoostööst selgemini mõtestatud tegevusvaldkonna ning toetaks Eesti kogemuse targemat ja läbimõeldumat rakendamist partnerriikides. 

Mida tulemused siis räägivad, milline on Eesti kooli mudeli rakendatavus arengukoostöös? 

Marleen Allemann (MA): Nagu ka uuringuaruande pealkiri viitab, saab Eesti kooli mudel olla partnerriikidele inspiratsioon, kuid Eesti mudeli üks-ühele kopeerimine ja tervikuna mujal rakendamine ei ole realistlik, sest eri riikide haridussüsteemid on isesugused ning seega tuleks läheneda vajadus- ja kontekstipõhiselt. Näiteks on üks Eesti koolisüsteemile väga iseloomulik tunnus autonoomia, mida arengukoostöö sihtriikides sarnasel kujul enamasti ei eksisteeri ja mis seega raskendab ka Eesti mudeli rakendamist. Kindlasti on aga võimalik rakendada Eesti kooli mudeli teatud elemente (nt õppekavade arendamine; õpetajahariduse korraldus) arengukoostöö sihtriikide kontekstile kohandatult.   

Tahame rõhutada ka seda, et Eesti kooli mudel per se, isegi kui see ei ole tervikuna arengukoostöös rakendatav, on vajalik, kuna see aitab ühtsetel alustel jutustada Eesti hariduse lugu ja seeläbi sihtriike inspireerida. Eesti kooli mudel vajab rahvusvahelistes haridustegevustes, sh arengukoostöös kasutamiseks kindlasti edasi arendamist, et kujuneksid välja Eesti haridussüsteemi tugevustel ja siinsete rakenduspartnerite võimekusel põhinevad reaalselt kasutatavad toote- ja teenuspaketid, mille hulgast sihtriigid saavad valida endale sobivaimad lahendused.   

Millistel haridustoodetel ja -teenustel nähakse arengukoostöö vaatest kõige suuremat ekspordipotentsiaali? 

MA: Uuringu käigus tehtud intervjuudest jäid Eesti kooli mudeli tugevustena kõlama peamiselt õpetajate ja koolijuhtide professionaalsus, õppekavaarendus, digivõimekus, tugev alusharidus ning reformikogemuse olemasolu. Nende teemade ja valdkondadega erinevad rakenduspartnerid juba edukalt toimetavadki – nt saab Eesti lisaks erinevatele haridustehnoloogia lahendustele pakkuda arenevate riikide konsulteerimist (nt strateegiate välja töötamisel, hariduse digitaliseerimisel või laiemalt hariduse reformimisel), koolijuhtimise arendamise programmide läbiviimist, toe pakkumist õppekavade arendamisel (sh õpetajakoolituses) ja õpetajate pädevuste (nt digioskuste) edendamist. See kõik on pakkunud ja pakub endiselt teistele riikidele huvi.   

Edaspidi võiks rohkem keskenduda ka hariduse sotsiaalsele mõõtmele: ebavõrdsuse vähendamisele, haavatavate rühmade kaasamisele, vaimse tervise ja heaolu toetamisele ning hariduse seostamisele laiemate ühiskondlike ja arenguliste eesmärkidega. Suurim potentsiaal ei peitu üksikutes toodetes ega tehnoloogilistes lahendustes, vaid teadmistes, oskustes ja rakendusmudelites, mis toetavad järkjärgulist ja kontekstipõhist muutust. Paljudes sihtriikides on väärtuslikud just madala lävendiga sekkumised, praktilised tööriistad ning sammsammulised üleminekumudelid, mis ei eelda kohe ulatuslikku digipööret. See kehtib nii karjääriõppe, ettevõtlikkuse ja tööoskuste arendamise, vaimse tervise ja heaolu kui ka loomemajanduse ja STEM-valdkonna puhul – kõiki neid nägid uuringusse kaasatud rakenduspartnerid perspektiivikate valdkondade ja teemadena, millega edaspidi haridusvaldkonna arengukoostöös tegeleda.   

Millises seisus on Eesti haridusvaldkonna arengukoostöö partnervõrgustiku võimekus ja milline on selle kasvupotentsiaal? 

MA: Uuringu järel võib kindlalt väita, et Eestis leidub pikaajalise kogemusega asjatundlikke rakenduspartnereid, kellel on ühtlasi väljakujunenud tugevad sidemed ja head koostöösuhted partneritega nii Eesti sees kui arengukoostöö sihtriikides. Kuna haridusvaldkonna arengukoostöö on kindlasti kasvav valdkond, on partnervõrgustiku kasvupotentsiaal samuti märkimisväärne, kuid eeldab, et haridusvaldkonna arengukoostöö jõuab põneva ja enesearengut võimaldava tegutsemisvaldkonnana veel laiemalt haridusvaldkonnas tegutsejate, aga ka üldsuse teadvusesse. Praegu pärsib haridusvaldkonna arengukoostööga tegelemist muuhulgas see, et inimressurss, kes võiks HAK-is tegutseda, on piiratud ja/või muuga hõivatud. Näiteks haridusvaldkonna praktikuid (koolijuhte-õpetajaid) võiks arengukoostöös tegutsemas olla kindlasti praegusest enam.   

Ühtlasi on kasvupotentsiaali realiseerimiseks teadlikkuse tõstmise kõrval väga oluline ka rakenduspartnerite võimestamine nii strateegilises plaanis kui konkreetsete toetavate meetmete abil. Uuringust ilmnes selgelt, et hariduse arengukoostöö rakenduspartnerid ootavad Haridus- ja Teadusministeeriumi senisest aktiivsemat rolli sisulise haridusekspertiisi ja poliitilise suuna andjana. Oluliseks peetakse ka riiklike prioriteetide sõnastamist sihtriikide lõikes, mis looks rakenduspartneritele selgema tervikpildi. Samuti on kasvupotentsiaali vaatest tähtis, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus käsitleks haridust Eesti rahvusvahelises väärtuspakkumises eraldiseisva kasvualana, mille arendamiseks on vaja sihipäraseid toetus- ja võimestamismeetmeid nii haridusvaldkonna arengukoostöö kui haridusekspordi kontekstis.  

Uuringus käsitleti ka Soome haridusvaldkonna arengukoostöö põhimõtteid ja praktikaid - mida on Eestil haridusvaldkonna arengukoostöö tegemisel mujalt õppida? 

MA: Soomes valmis 2018. aastal haridusvaldkonna arengukoostööd käsitlev hindamisraport, milles tõdeti, et selleks, et Soome saaks olla haridusvaldkonna arengukoostöös üleilmselt mõjus tegija, on muuhulgas tarvis valdkonna strateegilist juhtimist, sh arengukoostöö tihedamat sidustatust teiste rahvusvaheliste haridustegevustega ning sidusrühmade koostöö edendamist. Võib öelda, et Eesti haridusvaldkonna arengukoostöö on praegu sisuliselt seisus, kus Soome oli aastal 2018.  

Kindlasti saaksime õppida sellest, mida on Soomes pärast nimetatud raporti ilmumist aastate jooksul tehtud – palju on panustatud mitmepoolset koostööd soosivatesse formaatidesse ja tervikliku ökosüsteemi väljaarendamisse; loodud on spetsiaalne haridus- ja arenguvaldkonna ekspertiisikeskus FinCEED, mis haldab haridusekspertide baasi, eesmärgiga suurendada haridus- ja arenguvaldkonna suutlikkust ja ekspertiisi. Oluline ja õppimist väärt on ka see, kuidas Soomes nähakse hariduseksporti ja hariduse arengukoostööd, olgugi et neil kahel on erinevad eesmärgid ja meetodid, siiski tihedas omavahelises seoses ja strateegiliselt koos planeeritavatena.   

Seega, Soome näitel võib öelda, et väga palju taandub mitmepoolsele koostööle ja eri sidusrühmade panusele ühise eesmärgi nimel. Jääb vaid üle soovida, et ka Eestis hakataks senisest enam väärtustama ühist pingutust suurema eesmärgi nimel ja laiemat vastutustunnet, mitte et iga üks piirdub üksnes oma väikese „lõigu“ täitmisega, justkui lõppeks vastutus seal, kus algab kellegi teise oma. 

Millised olid uuringu kõige olulisemad tulemused arengukoostöö vaatevinklist? 

KK: Oluline järeldus oli see, et Eesti mõju on suurem siis, kui kogemust jagatakse ausa arenguloona, mitte valmis lahendusena. Arengukoostöös toimivad paremini lähenemised, mis toetavad järkjärgulist muutust ning arvestavad sihtriigi tegelikku võimekust ja vajadusi. Geograafiliselt on Eesti hariduslahendused kõige hõlpsamalt kohaldatavad idapartnerluse riikides, samas kui Aafrika kontekstis on potentsiaal pigem pikaajaline ja eeldab tugevamat kohalikku partnerlust ning realistlikke ajahorisonte. 

ESTDEV-i vaates kinnitab uuring senise lähenemise olulisust: projektide kavandamisel tuleb lähtuda eeskätt sihtriigi vajadustest ning keskenduda selgelt piiritletud kompetentsivaldkondadele – näiteks õpetajakoolitusele, koolijuhtide arendamisele, õppekava- ja õpikäsituse uuendamisele või digipedagoogikale. Samuti rõhutab uuring ettevalmistava faasi rolli: enne sekkumist on oluline põhjalikult hinnata kohalikke eeldusi, riske ja kestlikkust, et piloodid ei jääks üksikuteks katsetusteks, vaid looksid aluse pikaajalisemale muutusele. 

Uuring tõi esile ka, et Eestis on olemas motiveeritud rakenduspartnerid, kuid hariduse arengukoostöö eeldab teadlikku koostööd, realistlikke ootusi ning selget rollijaotust projektides. See suunab ESTDEV-i jätkuvalt panustama projektide kvaliteetsesse ettevalmistusse, partneritega koostöösse ning praktiliste tööriistade kasutamisse, mis aitavad hinnata sekkumiste mõju ja jätkusuutlikkust. 

Kokkuvõttes näitab uuring, et Eesti haridusel on arengukoostöös tugev potentsiaal, kuid selle realiseerimine eeldab sihipärast, kontekstiteadlikku ja pika vaatega rakendamist – keskendudes sellele, kus Eesti kogemus saab päriselt toetada muutust partnerriikide haridussüsteemides.