Tallinna Mehhanismi raames algatas Eesti suuremahulise Cyber Shield õppuse Ukraina küberjulgeoleku tõhustamiseks

Tallinna Mehhanismi juhtriigina korraldas Eesti küberõppuse Kiievis, mis on esimene suuremast programmist, millega doonorriigid aitavad tugevada Ukraina tsiviilvaldkonna vastupanuvõimet küberrünnakutele.

„Meie eesmärk, et ole korraldada ühekordset õppust, vaid soovime luua laiema Cyber Shield küberkaitse programmi. Selle edukaks läbiviimiseks oleme ühendust võtnud mitmete parterriikidega, et üheskoos luua mõjukas  programm Ukraina küberkaitse võime tõstmiseks,“ ütles peaminister Kristen Michal õppust avades.

„Soovin tänada Ukraina riiklikku küberjulgeoleku koordinatsioonikeskust, digiarengu ministeeriumit, CDTO Campus’t ja Ukraina julgeolekuteenistust, samuti  Eesti partnereid - ESTDEV-i, E-riigi Akadeemiat ja CybExer Technologies’t selle olulise ürituse korraldamise eest,“ sõnas peaminister.

Locked Shields küberkaitse õppus

Kolm päev kestnud küberkaitseõppus hõlmas erinevaid tipptasemel rünnaku- ja kaitsetehnikaid. Osalejatel tuli kaitsta päris arvutisüsteeme reaalajas toimuvate rünnakute eest.

eGA Küberturvalisuse Kompetentsikeskuse juhi Merle Maigre sõnul on küberõppus praktiline ja tõhus viis küberkaitse oskuste arendamiseks

„See annab Ukraina digisektori töötajatele võimaluse treenida sarnaselt sellele nagu nad kogeksid neid ohte reaalses maailmas. See tagab oluliste digiteenuste jätkusuutlikkuse ja aitab luua turvalist ja usaldusväärset digikeskkonda. eGA-l ja CybExeril on mahukas kogemustepagas küberõppuste korraldamise kohta Ukrainas. Oleme kogenud Ukraina partnerite suurt motivatsiooni omandada uusi digioskusi,“ ütles Maigre.

Vene agressiooni ajal on Ukraina on saanud unikaalseid digitaristu kaitsmise kogemusi erakordsetes tingimustes.

„See ESTDEV-i rahastatud küberõppus on hea näide Eesti abist Ukraina digitaristu kaitsevõime tõstmisest ning doonorite koostööst Tallinna Tallinna Mehhanismi raames. Ukraina küberkaitse on pidanud vastu tugevale välisele survele. Loodan, et Ukraina on valmis neid väärtuslikke kogemusi jagama ka globaalselt,“ kommenteeris Anders Ääremaa,  ESTDEV-i digiarengu programmijuht. 

Doonortegevuse koordineerimine

Venemaa agressioonisõja üks pidevaid sihtmärke on Ukraina küberkaitse võime nii sõjalises kui tsiviilvaldkonnas. Seetõttu on oluline toetada Ukraina küberkaitset ning riigi võimekust taastada ja arendada digitaristut.

Tallinna Mehhanism loodi 2023 aasa detsembris 11 riigi poolt - Eesti, Ukraina, Madalmaade, Kanada, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Taani, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik – et võimendada doonorriikide kübertoetust Ukrainale tsiviilvaldkonnas. Hiljuti liitus algatusega ka Itaalia, NATO ja EL osalevad vaatlejatena. Esimese kohtumise asukoha järgi sai süsteem nimeks Tallinna mehhanism.

„Tallinna Mehhanism on kujunenud suurimaks rahvusvaheline doonorite koostööplatvormiks, mille kaudu viivad doonorid koos Ukraina partneritega ellu kümneid erinevaid projekte,“ rääkis Eesti küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Tanel Sepp.

Mehhanismi abil süstematiseeritakse Ukraina vajadused ja viiakse need kokku doonorite võimalustega nii, et eri riikide toetus tekitaks ühtse süsteemse terviku.

„Kahjuks on tõenäoline, et Venemaa küberrünnakud jätkuvad. Tallinna Mehhanism pakub pikaajalist platvormi Ukraina süsteemse valmisoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks küberrünnakute vastu,“ ütles Sepp.

Eesti juhib rotatsiooni käigus Tallinna mehhanismi. 2024. aastal eraldas Eesti arengukoostöö eelarvest sellele algatusele 500 000 eurot.

Tallinna mehhanism töötab paralleelselt IT-koalitsiooniga, mis tegeleb Ukraina sõjalise kübervaldkonna teemadega.

Tallinn Mechanism: Cyber Shield Exercise