“Selle saab kõik ilma paberita ära teha”: Moldova teeb põllumajandustoetuste digitaliseerimiseks koostööd Eesti ekspertidega

Autor: Marian Männi / Journo Birds

“Ma jooksen praegu dokumentidega mööda linna,” rääkis Veaceslav Burlacu telefoni teel Cahulist. Ta on kolmanda põlvkonna põllumees Lõuna-Moldovast. Väikse poisina kõndis ta enda isaga põldude vahel joonlauaga, et saaki mõõta. Nüüd on tema farmis kõik digitaalne. Enamasti jälgib ta oma põlde läbi ekraani. 

Kuid kui ta läheb toetusi taotlema, astuks ta justkui ajas tagasi. Ta kogub erinevate ametite kontoritest templeid enda dokumentide jaoks. “Mõned ametnikud ikka kontrollivad igat allkirja ja templit,” selgitas Burlacu. Mõnikord peab ta saama templi dokumendile, mille ta on juba veebis esitanud.  

Muutused on aga tulekul ja ta tunnetab seda. 

“Nüüd on asjad palju kiiremad,” tunnistab ta. “Umbes pooltele dokumentidele saab netist ligi.” Digitaliseerimine on tema aega säästnud. Ta on elevil Euroopa toetuste osas. Need võivad muutuda väga oluliseks, kui neile ligipääs tekib. 

“Me oleme valmis!” lisas Burlacu entusiastlikult.  

“Me oleme valmis,” ütles Veaceslav Burlacu, üks Moldova kõige rohkem tulevikku suunatud põllumehi, oodates EL-i rahastust ja Moldova vaikset liikumist EL-ga liitumise suunas. Foto: Olga Cernea

Tema optimism on õigustatud. Moldova tee Euroopa Liidu suunas muudab peagi seda, kuidas temasugused põllumehed toetusi saavad taotleda. 

EL eraldab ligikaudu kolmandiku oma kogu eelarvest põllumajandusele, ehk varsti on oodata märkimisväärset toetust Moldova põllumeestele. Kuid kohalik toetuste süsteem vajab kiiremas korras uuendust.  

“Põllumehed saabusid vihaste ja väsinutena” 

Samal ajal kogunevad Eesti eksperdid Chisinaus Moldova Põllumajanduse Investeeringute Agentuuri (AIPA) väiksesse koosolekuruumi, mis jagab põllumeestele toetusi. Osana EL-i poolt rahastatud mestimisprojektist toetavad Eesti ja Holland Moldova Põllumajandus- ja Toiduainetööstuse Ministeeriumit (MAFI) ja AIPA-t tugevamate institutsioonide loomisel ja administratiivse efektiivsuse suurendamisel. Nad on siin, et vähendada paberimajandust ja veenduda, et informatsioon liigub erinevate kontorite vahel, et Burlacu ja teised põllumehed ei peaks käima mööda linna oma dokumentidele templeid kogumas. Mestimisprojekti koordineerib Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV). 

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) personalijuht Liina Tilk rääkis, et Moldova põllumeeste olukord meenutab Eestit kakskümmend aastat tagasi.  

“Ma mäletan pikki järjekordi, kui põllumehed tulid enda taotlustega kontorisse,” ütles Tilk.  

Kõik tehti paberi peal. Põllumehed pidid tooma iga looma terviseandmed, ettevõtte sertifikaadid ja maakasutusdokumendid. Iga allkirjastatud ja tembeldatud dokumendi pidi kaasa võtma erinevast kontorist. Põllumehed jõudsid tema kabinetti vihaste ja väsinutena, suurte paberivirnadega. 

“Seda kõike oli raske hallata,” lausus Tilk. 

Täna on need pikad järjekord minevik. Protsess on täielikult digitaalne ja läbipaistev. Põllumehed taotlevad toetusi mõne hiireklõpsuga oma arvutitest. Informatsiooni jagatakse kõikide agentuuride vahel, kaotades ära põllumeeste vajaduse reisida. 

Eesti ja Moldova kolleegid koostööd tegemas Moldova digitaliseerimiseks. Foto: the Agrifood Twinning Project

Eesti juhtiva digitaalse põllumajanduse ekpserdi Ene Kärneri sõnul tähendas digitaliseerimine, et põllumajandustoetuste taotlemiseks kuluv aeg vähenes Eestis viielt tunnilt 45 minuti peale. 

Nüüd on Tilk Chisinaus ja aitab enda Moldova kolleegidel sama teha. Ta on üks mitmest Eesti ja Hollandi ekspertidest, kes aitavad Moldova põllumajandussüsteeme EL-i standarditega vastavusse viia. 

Järjekordi enam pole 

“Me õpime parimaid rahvusvahelisi praktikaid, et saaksime akrediteeringu EL-i vahendite otseseks haldamiseks,” ütles AIPA õigustalitluse juht Dumitru Popovici.  

Ainult siis saaksid moldovlased ise hallata Euroopa rahastust ja suunata neid otse oma põllumeestele, mistõttu muutub AIPA veebipõhiseks. 

Hetkel tulevad kõik põllumeeste toetused Moldova riigilt. Popovici loodab, et 2027. aastaks saab Moldova ligipääsu EL-i liitumiseelsele rahastusele. See tooks tema sõnul suure muutuse kohalikele põllumeestele. 

“Et põllumeestel oleks parem elu” 

“Me teeme kõik selleks, et Moldova põllumeestel oleks parem elu,” sõnas Moldovas töötav mestimisprojekti nõunik Agnes Naarits. 

Istume tema kabinetis Chisinau kõrghoones, joome teed ja sööme Eesti šokolaadi. Tänu Eesti ekspertide pidevatele visiitidele on tal tekkinud varu Eesti maiustustest. 

Koostöös AIPA ja MAFI-ga disainivad Eesti ja Hollandi eksperdid süsteeme, mis teeb toetuste taotlemise ja nende jälgimise lihtsamaks ning üleüldiselt läbipaistvamaks. 

“See pole ainult konsulteerimine,” ütles Naarits. “Tegu on koostööga võrdsete vahel. Me ei jaga ainult tehnoloogiat, vaid enesekindlust.” 

“Me näitame oma Moldova kolleegidele, kuidas vähendada bürokraatiat," rääkis Agnes Naarits.

Naarits teab, mida tähendab valmistuda EL-i liikmesuseks: “Aitame Moldoval luua süsteeme, et hallata põllumajandustoetusi läbipaistvalt ja ligipääsetavalt.” Ta usub, et põllumeestele ettenähtud toetustele kandideerimine peaks olema lihtne, mitte juriidiline rägastik. 

“Me näitame neile, et selle kõige saab ära teha ilma paberita,” ta jätkas. “See informatsioon saab liikuda agentuuride vahel. Põllumees ei pea olema advokaat, et saada toetust.” 

Enne kui Eesti EL-ga liitus, pakkusid Soome eksperdid meile tuge. Nüüd on Eesti aeg sama teha. 

Naaritsa Moldova kolleegid on entusiastlikud, kuid agentuur ja ministeerium on tõsiselt alarahastatud. 

Paberilt ühe kõige rohkem digitaliseeritud rahvuseni 

Eesti muutus ei toimunud üle öö. Kui me liitusime EL-ga, olid meie süsteemid uued ja haprad. Paari aastaga suutsime aga luua ühe kõige rohkem digitaliseeritud põllumajandustoetuste süsteemi Euroopas. Põllumehed said esitada taotlusi veebis, jälgida enda makseid ja näha, kuhu iga euro läks. 

Seda kogemust jagatakse praegu Moldovas. 

Naaritsa sõnuv on Moldova partnerite energia nakkav. “Nad tahavad muutust. Nad soovivad õppida ja kohaneda. Aitame neil vältida meie vigu,” ütles ta. 

Digitaliseerimine võib kõlada tehniliselt, kuid selle mõju on sügavalt inimlik. See annab põllumeestele hääle, tagab võrdsuse ja tugevdab avalikku usaldust. See on samuti sümbol Moldova teekonnast Euroopa Liitu. Läbipaistvus ja efektiivsus pole ainult EL-i nõuded, need on Euroopa väärtused. 

Iga uus digitaalne samm viib Moldova eesmärgile lähemale. 

Eesti targad lahendused muutsid kõike. Moldovas on see muutus samuti alanud.