Moldova võtab tööotsijate ja tööandjate kokkuviimisel eeskujuks Eesti lahendused
Kõigepealt Ukrainas, nüüd Moldovas. Eesti eksperdid aitavad andmete abil teiste riikide tööturgu ümber ehitada.
Autorid: Iurie Gandrabura, Marian Männi
Jasmin Delev on täpselt see inimene, kelle jaoks Moldova Riiklik Tööhõiveamet ANOFM loodud on. Eestis täidab sama rolli Töötukassa. Jasmin on 23-aastane. Suvel naasis ta Hollandist audiovisuaalse disaini bakalaureusekraadiga ja otsib nüüd Moldovas tööd. Tööhõiveametisse pöörduda pole ta kordagi mõelnud.
Selle asemel teeb ta vabakutselisena juhuslikke tööotsi: monteerib videoid ja disainib. Mõnel kuul teenib hästi, mõnel mitte midagi.
„Ma ei õppinud neli aastat vabas ja rikka kultuurieluga Euroopa riigis kunsti ja disaini selleks, et teha Moldova transpordifirmale sotsiaalmeediapostitusi,” ütles Jasmin. Ja lisas ruttu: „Mitte et sellisel tööl midagi viga oleks. Aga ma tahaksin tööd, kus saan oma loovust ja teadmisi kasutada.”
Ta ei uskunud, et riik saaks teda selles aidata.
Jasmin pole erand.
Riigilt palub tööotsimisel abi väga vähe moldovlasi. 2026. aasta teises kvartalis oli Moldovas ametlikult 67 600 töötut ehk 7,3 protsenti tööjõust, näitavad statistikaameti andmed. Tööhõiveametis oli neist arvel vaid 6208 inimest, selgub ameti enda andmetest. Ülejäänud jäävad ametile nähtamatuks.
„See statistika pani meid mõtlema, et midagi on valesti,” ütles Aet Trei, Eesti Töötukassa tööandjate konsultant ja projektijuht.
Viimase 30 aasta jooksul on Moldovast lahkunud ligi pool elanikkonnast. Tööhõiveameti 2023. aasta uuringu järgi kannatas tööjõupuuduse all iga kolmas ettevõte. Täitmata jäi 11 000 töökohta.
Tööandjad ja tööotsijad ei leia teineteist üles.
Tänavu koolitasid Eesti tööhõiveeksperdid Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) toel oma Moldova kolleege. Kaks aastat varem aitasid nad samamoodi Ukraina riiklikku tööhõiveteenistust.
„Vastus peitub andmetes ja digitaliseerimises,” võttis Trei koolituse kokku. Ta koolitas Moldova tööhõiveameti töötajaid kuus kuud. Kaheksal koolituspäeval rääkis umbes 15 Eesti eksperti tulemusjuhtimisest, digisüsteemidest ja nõustamisest.
„Meie sõnum oli lihtne: kõike, mida soovite muuta, tuleb mõõta. Selleks saab kasutada nutikaid digi- ja tehisintellekti tööriistu,” ütles Trei. Tööotsijad ja tööandjad on kliendid ning nende vajadused peavad olema kogu töö keskmes, rõhutas ta.
Paljud Moldova andmebaasid on aga puudulikud ja käivad vanamoodsalt Exceli tabelites.
„Konsultandid peaksid olema eksperdid, kes teavad, mis eri sektorites ja piirkondades toimub,” ütles Trei. „Need andmed peaksid nad ka klientidele arusaadavalt ette näitama.”
Eestis on selleks avalik tööjõuvajaduse baromeeter.
Eesti on sama muutuse ise läbi teinud ja aitab nüüd Moldovat, ütles Aet Trei, Eesti töötukassa tööandjate konsultant ja projektijuht. Foto: Iurie Gandrabura
“Nagu oleksin laboratooriumisse sattunud”
Programmi osa oli ka õppereis Eesti töötukassasse.
Kui Moldova tööhõiveameti IT-juht Vadim Ceban astus Eesti karjäärikeskusesse, oli tema esimene mõte, et ta on sattunud laborisse. Ta nägi digivahendeid, millega inimesed saavad oma oskusi proovile panna ja sobivaid ameteid avastada. Rutiinse töö teeb ära tehnoloogia ja konsultandid saavad keskenduda klientidele.
”Digitaliseerimine ei tähenda lihtsalt uut tarkvara,” ütles Ceban. „See tähendab uut mõtteviisi, lihtsamaid protsesse ja töötajate pidevat koolitamist.”
Osa sellest mõtteviisist on nüüd kirjas ka Moldova seadustes. Tänavu juulis võttis parlament vastu tööhõiveseaduse muudatused, mis viivad seaduse kooskõlla ELi reeglitega. Edaspidi saab registreeritud tööotsija töötushüvitist alles hoida kuni kolm kuud, kui ta läheb tööd otsima mõnda ELi riiki. Muudatus jõustub sel sügisel.
Cebani sõnul jõudsid Eesti koolituselt saadud mõtted otse ka tööhõiveameti uue digisüsteemi tehnilisse kirjeldusse. „Ei aita, kui bürokraatia lihtsalt ekraanile tõsta,” ütles ta. „Protsessid tuleb kõigepealt ümber mõelda ja lihtsamaks teha. Alles siis saab automatiseerida.”
Cebani eesmärk pole konsultantidelt tööd ära võtta, vaid vabastada nad rutiinist. Eestis teeb korduvaid ülesandeid tema sõnul „inimeste asemel süsteem”. Nii jääb konsultantidel aega klientidega rääkida.
Eesti ja Moldova viimase ühiskoolituse osalejad Chișinăus. Foto: Iurie Gandrabura
Eesti on samade küsimustega ise maadelnud. Töötukassa on vaid paar kümnendit vana ja on üle elanud mitu reformi. Trei meenutas, et kunagi oli töötuks jäämine Eestis häbiasi ja riigilt abi ei küsitud. Aja jooksul sai töötukassast aga koht, kust saab abi esimese töökoha leidmisel, karjääri muutmisel või tööle naasmisel.
Töötukassa rahvusvaheliste suhete juht Karolin Kõrreveski tõi näiteks töövõimereformi, mis ei vaadanud enam ainult inimese diagnoosi, vaid seda, mida ta veel teha suudab. Üks vaegnägija saab tööl teha üht, teine teist. Reformi järel hakati iga inimest eraldi vaatama.
Trei ei taha, et Eestit nähtaks valmis mudelina. „Moldova ei peaks Eestit üks ühele kopeerima,” ütles ta. „Võib-olla tahtsime ise liiga palju korraga ja püüdsime aidata kõiki, selle asemel et keskenduda neile, kes abi kõige rohkem vajavad. Loodetavasti oskab Moldova seda viga vältida.”
Eesti jaoks on Moldova ka proovikivi: kas hiljutiste reformide õppetunnid töötavad ka teises riigis, mis valmistub Euroopa Liiduga ühinema.
Moldova püüab neid kogemusi rakendada samal ajal, kui süsteemi ümber ehitab. Eesmärk on viia tööotsijad kokku töökohtadega, mis sobivad nende oskustega, aidata noortel valida eriala, mida tööturg päriselt vajab, ja anda tööandjatele võimalus sobiv inimene kiiremini leida.
Moldova viib oma tööhõiveseadust kooskõlla ELi reeglitega. Foto: Iurie Gandrabura
Eesti õppetunnid teel Euroopa Liitu
Koolitusprogramm toetab Moldova püüdu Euroopa Liidule lähemale jõuda. ELi õigustiku 19. peatükk käsitleb sotsiaalpoliitikat ja tööhõivet. Selle järgi ei tohi tänapäevane tööhõiveamet töötuid ainult arvele võtta. Ta peab aitama neil tööle saada.
Trei sõnul muudab digitaliseerimine ka seda, kuidas inimene riigiga suhtleb. „Kui riik on minult infot juba ühes kohas küsinud, miks ma peaksin seda mujal uuesti andma?” küsis ta. Esmapilgul tundub see pisiasi. Tegelikult sõltub sellest, kas inimene tahab järgmisel korral üldse riigi poole pöörduda.
Chișinău tööhõiveamet, kus toimus viimane koolitus. Foto: Iurie Gandrabura
Töö otsimine kasutajasõbralikumaks
Eesti eeskujul hakkab Moldova tööhõiveamet tööotsijatelt ja tööandjatelt regulaarselt küsima, kas teenustest on kasu. Uut süsteemi plaanitakse katsetada 2027. aastal ja automatiseerida 2028. aastal.
„Peame kodanikke rohkem kuulama ja leidma lahendusi, mis sobivad just sellele inimesele,” ütles Moldova tööhõiveameti direktor Raisa Dogaru.
Uuest tarkvarast selleks ei piisa. Vaja on ka rohkem inimesi. Moldova tööhõiveametis töötab 245 inimest, väiksema rahvaarvuga Eesti töötukassas aga 900. Erivajadustega inimesed, pikalt tööturult eemal olnud ja töö kaotuse tõttu raskustesse sattunud vajavad nõustajatega rohkem aega. Neile ei piisa ühest veebiankeedist.
„Peame kuulama igaüht, kes meie juurde tuleb,” ütles Dogaru.
Muutus võiks alata sellest, et iga inimest vaadatakse eraldi, ütles Karolin Kõrreveski. Foto: Iurie Gandrabura
Trei loodab, et moldovlased hakkavad tööhõiveametit nägema partnerina. Kohana, kus saab rääkida kõigest, mis tööga seotud.
Kõik artiklid
