“Seis on sama nagu Jaapan või Lääne-Saksamaa 1945. aastal" - Ukraina energiaturu hetkeseis läbi eksperdi pilgu

Ukraina energiajulgeolek on olnud pärast Venemaa täiemahulise sõja algust keerulises seisus pidevate ja sihilike pommitamiste tõttu nende energiataristu pihta, mis on muutnud elektrivõrgu haldamise raskesti teostatavaks. Sellele vaatamata on Ukrainal aga suur potentsiaal saada Euroopa liidriks energiasüsteemide uute tehnoloogiate arendamisel. 

Energia-ja konkurentsikonsultant Märt Ots on juhtinud Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) pilootprojekti Ukraina energiajulgeoleku tugevdamiseks ja tema sõnul on Ukraina energiaturul mitmed kitsaskohad, mis on tingitud nii sõjast kui üleüldisest vananenud lähenemisest. 

“Enne sõja algust oli Ukrainas väga bürokraatlik ja raskesti arusaadav Nõukogude Liidu tüüpi süsteem, mis meenutas Eestit 90ndatel. Turg kui selline puudus, ülereguleeritus vohas ja läbipaistvust polnud,” sõnas Ots. 

“Kui riik on sõjas, siis on põhieesmärk, et homme oleks elekter olemas - ükskõik kust ja kuidas see tuleb. Seetõttu ei saa Ukrainat Eestiga võrrelda, kui iga teine päev purustatakse ala- ja elektrijaamu. Energiaturu korraldusest rääkimine pole võimalik.” 

Keerulisest seisust hoolimata paistab Ukrainale Eesti toel tunneli lõpus valgus. 

2024. aasta algusest kuni 2025. aasta lõpuni kestnud pilootprojekti raames loodi platvorm elutähtsate infrastruktuurirajatiste ning investeerimisvajaduste olukorra hindamiseks ja kontrollimiseks, mis suurendab sektori läbipaistvust ja tegevuste efektiivsust ning võimaldab kiiremat info kogumist sõjast kahjustatud taristu kohta.  

“Tuleviku vaates annab see Ukrainale väga hea stardipositsiooni. Neist võib saada Euroopa liider uute tehnoloogiate -  nagu investeeringute kontrolli ja hinnaregulatsiooni digitaliseerimise -  arendamisel. Seis on sama nagu Jaapan või Lääne-Saksamaa 1945. aastal – suured purustused, mille asemel on pärast sõda võimalik suure tahtega teha paremad süsteemid kui praegu Euroopas,” selgitas endine Konkurentsiameti peadirektor. 

Eestil on Otsa sõnul koostööst samuti palju õppida, eriti varustuskindluse ja teenuste ekspordi osas. “Oleme saanud Ukraina kolleegidelt unikaalse kogemuse varustuskindlusest sõjalise konflikti tingimustes. Meil on olemas väga hea IT-lahendus ja kui Eesti tahab teha head teenuste ja tehnoloogia eksporti ja üldse leida platvormi, kus sellega startida, siis Ukraina võiks olla väga hea koht, kus seda näidisena teha.” 

ESTDEV-i demokraatia ja õigusriigi valdkonnajuht Eva-Maria Liimetsa sõnul on Ukraina energiataristu süstemaatiline hävitamine traagiline reaalsus, kuid samal ajal loob see paradoksaalsel kombel võimaluse üles ehitada tulevikus uus süsteem, mis vastab kohe Euroopa Liidu nõutele. “Kui taastamine ja digitaliseerimine käivad käsikäes, on ülesehitus tõhusam ja läbipaistev ning teadlik samm Euroopa Liidu liikmelisuse suunas.”