OECD: Eesti panus arengukoostöösse oli eelmisel aastal 77 miljonit eurot, suurim prioriteet jätkuvalt Ukraina
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) avaldas esialgse statistika 2024. aasta ametliku arengukoostöö ja humanitaarabi rahastuse kohta.
Eesti arengurahastus (ODA), mis hõlmab kogu avaliku sektori tegevust partnerriikide sotsiaal-majandusliku arengu toetamisel, ulatus 2024. aastal 77 miljoni euroni, moodustades 0,2% kogurahvatulust. Võrreldes 2023. aastaga vähenes Eesti 2024. aasta ODA ligi 26,3% võrra.
Ukraina toetamine on jätkuvalt Eesti prioriteet. Ukraina kahepoolseks arengukoostööks ja humanitaarabiks eraldas Eesti 2024. aastal 15 miljonit eurot, mis on 46% rohkem kui eelmisel aastal.
„Eesti peab oluliseks näidata eeskuju Ukraina ülesehitamisel ja humanitaarsel toetamisel. Nii ülemaailmse kui ka Ukrainale suunatud arengurahastuse vähenemise taustal on eriti oluline, et Eesti ja Euroopa jätkaks Ukraina laiapõhjalist toetamist,“ ütles välisminister Margus Tsahkna. „Arengukoostöö ja humanitaarabi on geopoliitilise olukorra tõttu ajalooliselt tugeva surve all. Suurdoonorite panuste vähenemise taustal on tähtis, et Eesti jääb selles vallas kindlaks, ennustatavaks ja usaldusväärseks partneriks.“
EL idanaabruses on Ukraina kõrval prioriteetsed sihtriigid veel Moldova, Gruusia ja Armeenia, mille arengut toetas Eesti 2,9 miljoni euroga. Sahara-aluse Aafrika riikidesse - Keeniasse, Ugandasse, Namiibiasse ja Botswanasse - panustas Eesti kokku 1,6 miljonit eurot. Eraldised rahvusvahelistesse organisatsioonidesse (Euroopa Liit, Maailmapanga Grupp, ÜRO) moodustasid 64% Eesti ODA-st.
Globaalselt vähenes arengurahastus 2024. aastal 7,1% võrra, moodustades 212 miljardit USA dollarit. OECD prognoosib ODA 9–17% vähenemist ka 2025. aastal.
„Kahetsusväärne on see, et ODA vähenes 2024. aastal pärast viit järjestikust kasvuaastat,” sõnas OECD arengukoostöö komitee esimees Carsten Staur. „Veelgi murettekitavam on see, et mõned peamised doonorid on andnud märku veelgi suurematest ja üsna märkimisväärsetest kärbetest järgmistel aastatel. Sellises olukorras on ülimalt oluline suunata ODA sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse – eelkõige vaesematesse ja haavatavamatesse riikidesse.”
Seotud artiklid
