Moldovlased õpivad Eestilt, kuidas hübriidohtudele vastu seista

Autor: Iurie Gandrabura (ESTDEV)

Kõrgete lagedega loenguruumis süttib ekraanil kiri “Hybrid Warfare” ehk hübriidsõda. Moldova politseiakadeemias, mis kannab rahvuskangelase Ștefan cel Mare nime, astub kuulajate ette politseikomissar Valeriu Harabara.

„Miks ei vastutanud 2022. aastal keegi valede pommihäirete eest Chișinău lennujaamas?“ küsib ta otsekoheselt.

Sellesse Chișinăus töötoa saali on kogunenud Moldova politseinikud, ametnikud ja Eesti koolitajad, et arutada julgeolekuohte. Suletud uste taga kõneldakse desinformatsioonist, psühholoogilisest survest ja sellest, kuidas Venemaa neid tööriistu kasutab demokraatlike riikide nõrgestamiseks. Moskva peab Moldovat oma “privilegeeritud mõjusfääriks”, nagu märkis ka võimalust, et pidurdada Moldova liikumist Euroopa Liidu suunas ja hoida Chișinău enda kontrolli all.

Umbes 25 osalejat - politseijuhid, ministeeriumiametnikud ja akadeemikud - tulid kokku, et õppida tundma uusi ohte. 

Vaikus ruumis asendub elava aruteluga. Keegi vastab Harabara pommiohuteemalisele küsimusele peaaegu vabandavalt: „Me ei suutnud kõnede allikat kohe tuvastada.“ Pead noogutavad. Räägitakse nähtamatutest ohtudest. Harabara sõnum jõuab pärale.

Eestlased parandavad Moldova politseikoolitust

Töötuba on osa laiemast programmist, mida rahastab Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ESTDEV. Eesmärk on tugevdada Moldova institutsionaalset vastupanuvõimet - nii kommunikatsioonistrateegiaid, õigusalast koordineerimist kui ka strateegilist planeerimist. Projekt tugineb Eesti enda kogemusele vaenulike mõjutusoperatsioonidega, alates 2007. aasta küberrünnakutest kuni hiljutiste kokkupõrgeteni digitaalses ja poliitilises ruumis.

Eesti eksperdid aitavad muuta Moldova politseiakadeemia kaasaegseks, Euroopa standarditele vastavaks koolituskeskuseks. Koostöös ESTDEVi ja vabaühenduse ODSSiga pakutakse juhtimiskoolitust, õppekavade arendamist ja digivahendite kasutamist, tuginedes Eesti reformidele.

Eesmärk on praktiline: anda tulevastele politseinikele ja koolitajatele oskused hübriidohtude äratundmiseks, desinformatsiooniga toimetulekuks ja kriisidele reageerimiseks. Eestlased ei paranda vaid süsteemi, vaid ehitavad usaldust ja ennetusvõimet.

“Hübriidrünnakud ei puuduta vaid informatsiooni,” ütleb Inge Lindsaar, Eesti Sisekaitseakadeemia sisejulgeolekunõunik. “Nende eesmärk on usaldust murendada. Aeglaselt, seestpoolt.”

Harabara toob näiteid, mis kõlavad ruumisolijatele tuttavalt: põhjendamatud energiapuudused külmal ajal, pommihirmud ilma kahtlusalusteta ja poliitikud, kes tugevdavad müüte iseendast, mitte avalikku institutsiooni.

“Nii normaliseeritakse midagi, mis varem tundus vastuvõetamatu,” ütleb ta.

Ta küsib: „Kus töötab desinformatsioon kõige paremini? Inimeste seas, kes tunnevad end eemaletõrjutuna keeleruumist, kaugel võimalustest ja usaldusest.”

Kogemuste jagamine ja stsenaariumite harjutused

Politseinikud ja õppejõud jagavad oma kogemusi: valeinfot sõjaväemobilisatsiooni kohta, Telegramis levivaid kuulujutte olematutest ohtudest.

Üks osaleja meenutab 2023. aasta gaasikriisi ja Moldova pingutusi, et vältida humanitaarkatastroofi Transnistria eraldunud piirkonnas. Arutelu pole teoreetiline. Kõik kohalolijad on desinformatsiooni mõju ise omal nahal tundnud.

Ramon Loik, hübriidohtude analüütik Eesti Sisekaitseakadeemia teaduskeskusest, selgitab, kuidas Euroopa Liit määratleb hübriidohte ja milliseid vastumeetmeid riigid rakendavad. Ta kirjeldab mõjutusoperatsioonide struktuuri, mis kasutab meediat, kultuurivõrgustikke ja kohalikke mõjutajaid.

“Venemaa ei pea alati uute lugudega lagedale tulema,” märgib Loik. “Piisab, kui kohalikud vanu lugusid kordavad.”

Igor Lesnic, Moldova politseiakadeemia IT- ja kommunikatsioonijuht, nendib mõistvalt: “Meile õpetatakse füüsilist kaitset, aga siin räägime nähtamatust survest. Selleks on raske ette valmistuda, aga see on täpselt sama päris.”

Töötoas liigutakse teooriast praktikasse. Osalejad jagunevad gruppidesse, et kasutada Eesti CATEX metoodikat. See on realistlikul simuleerimisel põhinev kriisireageerimise mudel. Politseinikud ja ametnikud lahendavad erinevaid juhtumeid nagu Telegramis eskaleeruv protest, kohalik ametnik, kelle sõnu moonutatakse ja jagatakse edasi vene meediakanalites.

Tiimid kaardistavad haavatavused, osapooled ja pakuvad kiireid, koordineeritud lahendusi.

Ana-Maria Gherman-Grimailo, ülikooli assistent, kirjeldab, kuidas töötuba tema mõtteviisi muutis: “Alguses tundus see kõik teoreetiline, aga siis meenusid konkreetsed juhtumid mu enda elust.” Ta mõistis kiiresti, et on hübriidohtudega kokku puutunud.

Hästi töötav süsteem algab mõtteviisist

Tänaste ohtude jõud seisneb sõnades. Hübriidsõda muudab, kuidas me sõda tajume. Peame õppima ja mõistma vanade ohtude uusi nimetusi. 

Mitmed osalejad mainivad, et viivad saadud teadmised endaga kaasa, eriti piirkondadesse, kus usaldus riigi vastu on nõrgem ja valeinfo levik suurem.

Eesti mudel ei tähenda pelgalt meetodeid, vaid uut mõtteviisi. “Nemad on selle tee juba läbi käinud,” ütleb Harabara. “Nad teavad, kui habras on usaldus. Seda peame meiegi õppima.”

Peagi alustab Moldova politseiakadeemia koostööd kahe Eesti ülikooliga. Kavas on ka politsei ja piirivalve ühendamine ühe katuse alla, just nagu Eestis. 

Hübriidohtudele vastu seismine ei hõlma endas täiuslikke strateegiaid. See tähendab harjumuste kujundamist, ühist keelt ja ühist mõistmist.