Moldova õpib Eestilt, kuidas virtuaalses sõjas ellu jääda

Loo autor: Marian Männi

2007. aastal korraldas Venemaa esimese (teadaoleva) küberrünnaku teise riigi vastu. Eesti valitsusasutused, ajalehed, pangad ja ettevõtted jooksid kolmeks nädalaks kokku. See oli maailma esimene päris kübersõda.

Rünnak oli halvav ja ehmatav. Eesti pidi oma küberkaitse kiirkorras üles ehitama. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem, asub just siin NATO küberkaitsekeskus ja Eesti on saanud üheks juhtivaks ning kõige häälekamaks riigiks küberjulgeoleku teemal.

Moldova astub täna sarnast rada, nagu Eesti kaks kümnendit tagasi. Ja kes oleks parem teejuht kui Eesti ise?

Moldova on saamas digiriigiks

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) toel osalesid Moldova Tehnikaülikooli tudengid suvekoolis Tallinnas, kus nad said koos Eesti noortega osaleda küberkaitseõppusel. Seejärel viidi koolitus Moldovasse. Eesti eksperdid, koostöös Moldova riikliku küberjulgeoleku innovatsiooniinstituudiga Cybercor, viisid läbi päris rünnakustsenaariumitel põhinevad õppused.

„Moldova tahab olla tõhusam ja konkurentsivõimelisem. Selleks peame oma süsteemid optimeerima ja digiteerima,” ütleb Sergiu Rabii, üks Moldova IT- ja digiarenduse võtmeisikuid.

Aga digipööre toob kaasa ka ohud, nagu Eesti kogemus valusalt näitas.

Iga viimaste aastate suurem kriis piirkonnas on toonud Moldovale kaasa ka küberrünnakuid. Kui Venemaa alustas kolm aastat tagasi täiemahulist sõda Ukrainas, prooviti samal ajal rivist välja lüüa ka Moldova digitaristut. “Alati on mingi väline oht, mis püüab sekkuda ja riiki häirida,” ütleb Dumitru Topolovan, Moldova küberkaitsekoolitaja.

Vahetult enne 2024. aasta presidendivalimisi ja Euroopa Liidu referendumit sihiti Moldovat järjekordse küberrünnakuga. Operatsioon kandis nime “MiddleFloor”. Venemaaga seotud ründajad lõid võltsveebilehti, mis imiteerisid riigiasutuste ametlikke veebisaite. Levima hakkasid libakirjad, kus väideti muu hulgas, et “vähemalt 30% iga organisatsiooni töötajatest peavad olema migrandid” ja et “iga maakond saab endale mošee”, kui Moldova peaks liituma Euroopa Liiduga. Eesmärk oli selge: külvata hirmu ja kallutada inimesi EL-i vastu hääletama.

Sõnum oli valusalt selge: küberkaitse vajab tugevdamist. Ja kohe. Möödunud aasta alguses avaski Moldova Tehnikaülikooli juures oma esimese küberkaitsega tegeleva keskuse Cybercor. Keskus loodi koostöös ülikooliga, et tugevdada küberturbe oskusi nii avalikus kui ka erasektoris. Tänaseks pakub Cybercor üht parimat küberturbeõpet piirkonnas.

Päriselu õppused

Eestist on saanud üks maailma küberkaitse tugevaimaid riike, loomulik liitlane Moldovale. Oma kogemusega digitaalses vastupidavuses, küberturbe hariduses ja turvalises e-valitsemises toob Eesti lauale lahendused, mis on praktikas läbi proovitud.

Koostöös Moldova küberkaitsekeskuse Cybercori ja riikliku e-valitsemise agentuuriga toetab Eesti uusim projekt küberturbeõpet, tagades, et Eesti teadmised liiguvad sujuvalt Moldovasse. ESTDEV koos USAIDi ja Rootsiga on Moldovas digioskuste ja ettevõtluse arendamisega tegelenud juba aastaid.

„Eesti aitab meil koolitada tudengeid, kes õpivad küberjulgeolekut,” ütleb Marius Dumitrașcu, Cybercori koolitaja ja ettevõtte Codwer juht. „Eesti kolleegid tõid kaasa päriselulised stsenaariumid. See pani meie tudengeid mõtlema kastist välja.”

Eesti mentor Krister Kalda jäi Moldovas nähtuga rahule. “Moldova tudengid on sama võimekad kui Eestis,” kinnitab ta. Kalda usub, et Eesti saab aidata Moldoval küberkaitse ülesehitamise alguses orienteeruda. “Mul on hea meel, et Moldova mõistab küberturbe olulisust,” lisab ta.

Ka tudengid hindasid koolitust kõrgelt. “Mulle väga meeldis, kuidas kõik oli korraldatud ja kui vahetu oli suhtlus,” ütleb Daniel Miron, Moldova Tehnikaülikooli kolmanda kursuse küberjulgeolekutudeng. Ta osales küberrünnaku simuleerimisel. “See oli üks parimaid kogemusi!”

Daniel Mironi sõnul on Moldoval kõik eeldused olemas. „Meil on tehnika olemas,” märgib ta. „Aga vaja on kohapeal inimesi õpetada, et nad ei langeks küberrünnakute ohvriks.”

Kui digiteenused laienevad, muutub üha tähtsamaks ka mobiiliturvalisus. „Kõik liigub järjest rohkem mobiili, sest telefon on kõigil taskus. See teeb riigi teenused kättesaadavamaks,” selgitab Sergiu Rabii. See suund ainult rõhutab, kui oluline on küberturvalisus.

Nii Eestil kui Moldoval on kübersõja mõju isiklikult kogetud. Eesti on lubanud jääda partneriks, kui Moldova liigub edasi digipöörde ja Euroopa Liidu suunas. Kaks riiki, keda ühendab sarnane ajalugu, jätkavad koostööd, et tugevdada Moldova kübervõimekust ja õppida teineteiselt.

Peagi on jälle valimised ukse ees. Moldova läheb sel sügisel parlamendivalimistele. Kaalukausil on riigi tulevik ja turvalisus. Eesti toetusega saab Moldova loodetavasti jätkata kursil Euroopa suunas.