Moldova koolid saavad Eesti abiga uue hingamise
Eesti aitab Moldoval tugevdada oma esimest kaitseliini – mitte lahinguväljal, vaid klassiruumides.
Autor: Marian Männi
Venemaa ründab Ukrainat kuulidega, kuid Moldova võitleb nendega teisel rindel, seistes silmitsi relvastatud valeinformatsiooniga. „Me oleme vabaduse ja demokraatia eest võitlejate eesliinil,” ütleb Moldova 33-aastane Cambridge’is hariduse omandanud haridusminister Dan Perciun. Ta usub, et teadmine on parim kaitse valeinformatsiooni vastu, muutes Moldova klassiruumid sõjategevuse väljaks.
Moldova tulemused 2022. aasta PISA testides näitavad kiiret reformide vajadust. Riigi matemaatika, lugemise ja loodusteaduste tulemused olid madalamad kui OECD keskmine; Perciun nimetas olukorda 2023. aastal „murettekitavaks”.
Eestil on sarnane ajalugu, kuid Eesti õpilased on järjekindlalt tublimaid PISA testide tegijaid. Mida saab Moldova Eestilt õppida?
„Autonoomiat,” ütleb Perciun. „Soovime Eestile sarnaselt anda rohkem autonoomiat igale koolile.” Tema jaoks on digitaliseerimine aga peamine fookus. „Lihtsalt niisama digitaliseerimine ei muuda midagi,” ütleb ta. „See peaks olema tööriist, mitte eesmärk omaette.”
Eestis saavad koolid otsustada, kuidas õppekava täita, mis toob kaasa innovaatilisi lähenemisviise. Üks kool Saaremaal kasutab disainmõtlemist, samas kui teine Tallinna kesklinnas innustab õpilasi teineteist õpetama. Perciun on neid lähenemisviise ise Eestis näinud ja tema eesmärk on tuua sarnane innovatsiooni ja loovuse kultuur Moldova klassiruumidesse. Ta loodab, et see raputab traditsioonilist süsteemi, muutes õppe huvitavamaks ja asjakohasemaks.
Kuigi Moldova hariduses on selge tahe muutusteks, võitleb süsteem endiselt Nõukogude pärandiga. Riiklikus Ülikoolis ringi kõndides tekib tunne, et minevik on siin endiselt kohal – külmad, üksluised koridorid ja altkulmu jõllitav majahoidja. Kuid just siin koolitatakse tulevasi liidreid, kes hakkavad kunagi esindama Moldovat rahvusvahelistes organisatsioonides ja Euroopa Liidus.
Stefano Braghiroli kutsub moldovlasi üles reformidele, viidates Eesti muutusele kui tõestusele, et riskimine tasub end ära. Tema sõnum Moldova liidritele on lihtne: „Olge julged!“
Aga eestlased on platsis ja valmis aitama. Tartu Ülikooli teadlased teevad koostööd Moldova haridustöötajate, doktorantide ja magistrantidega EST4MORE projekti raames. Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) rahastatud algatus korraldab veebiseminare ja õppevisiite.
„Kõige suurem piirang sellele, mida suudad saavutada, on tihti sinu enda kujutlusvõime,“ ütleb projekti üks koordinaatoritest, Tartu Ülikooli Euroopa uuringute dotsent Stefano Braghiroli. Ta usub, et Moldova aeglane areng on osaliselt tingitud hirmust tundmatu ees. „Isegi kui praegune olukord ei pruugi olla paljude jaoks ideaalne, on see vähemalt mugavalt tuttav,“ märgib ta. See suhtumine peab tema arvates muutuma.
Braghiroli näeb hariduses võimsat tööriista ühiskondlikeks muutusteks. Eesti kogemus tõestab, et tähtis pole klassiruumide välimus, vaid õppimisvõimalused neis. „Eesti minevik on Moldova olevik,“ ütleb ta. „Ja loodetavasti on Eesti olevik Moldova tulevik.“
Diplomaatia bakalaureusetudeng Sergiu Roadedeal ja Euroopa õpingute magistritudeng Madalina Zaporojan ammutasid Eesti külastusest inspiratsiooni. Neile meeldis, kuidas Eesti õpilased ühiskonnas aktiivselt kaasa löövad ja tahavad ka Moldova noori innustada rohkem ise oma kodumaad muutma. „Me oleme tulevik,” ütleb Roadedeal, „Meie käes on meie riigi kujundamine.”
Ka Braghiroli silmis on Moldova tuleviku edu võti nende üliõpilaste kätes. „Neist saavad peamised tegijad Moldova transformatsioonis,” ütleb ta. „Ja Moldova on rohkem kui teretulnud Euroopa Liitu, kui aeg käes.”
Anna Beitane, Eesti Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudi Digihariduse Projektide juht, loodab, et Moldova õpetajad lahkuvad programmist mõistes ühte olulist sõnumit: õppimiseks on palju viise.
„Veebipõhine õpe muudab hariduse kergemini kättesaadavaks ja paindlikuks. Õppida saab nüüd lausa telefoni abil. Veebipõhised vahendid aitavad kursusi erineval viisil üles ehitada,” ütleb Beitane. Oluline on katsetada ja proovida.
EST4MORE projekt keskendub õpetajate põhioskustele, alates interaktiivsete tundide kavandamisest kuni autoriõiguse seaduste ja parimate praktikateni. „Vahel ei võeta veebikursuseid tõsiselt, kuid need võivad olla väga tõhusad,” ütleb Beitane.

Moldova Rahvuslik Ülikool mängib haridusreformis olulist rolli. „Kui midagi head juhtub siin, võib see levida kogu riiki,” usub Braghiroli.
Augustin Zapuhlih, Moldova Rahvusliku Ülikooli doktorant, näeb Moldova teaduse arengut kui peegelpilti riigi Euroopa integratsiooni protsessist. „See peegeldab samme, mida Moldova teeb Euroopaga liitumise suunas,” ütleb ta. Ta usub, et selleks ajaks, kui Moldova Euroopa Liiduga liitub, on ka teaduse tase riigis Euroopa Liiduga võrdväärne.
Samuti rõhutab rahvusvaheliste suhete professor Valentina Teosa, et Moldova vajab Euroopa integratsiooni spetsialiste. „Siin ei ole teadmine Euroopa integratsioonist kõrgeim, aga me oleme valmis arenema ja õppima,” ütleb ta. „See projekt on aidanud meil valmistuda parema tuleviku jaoks.”
Moldova haridussüsteem on läbimas olulisi muutusi. Õige suhtumine ja valmisolek muudatusteks viivad Moldova hariduse tuleviku uuele tasemele.
Loo pildi autor: Marian Männi
Seotud artiklid