Miks peame Ukraina ülesehitamiseks mõeldud abiraha suunama ka õigusriigi arenguks ja EL-teemalist reformide läbiviimiseks

On ka selge, et suvel Londonis toimunud ülesehituskonverentsil Ukrainale lubatud 50 miljardilisest abipaketist EL taganeda ei saa. EL toetus ja liitumisläbiraakimiste algus on Ukrainale märgilise tähendusega. See annab inimestele lootust paremasse tulevikku ajal, kui lähedased hukkuvad ja armsast kodukandist on järele jäänud vaid varemed.

Maailmapanga hinnangul vajab Ukraina vähemalt 400 miljardit eurot järgmise kümne aasta jooksul, et korvata sõjakahjud ja taastada majandus. Ühele riigile on see ületamatu väljakutse. Seetõttu on EL lubanud järgmise nelja aasta jooksul anda Ukrainale 50 miljardit eurot abi. Lubadusi on andnud ka teised riigid. Norra, näiteks, on valmis eraldama järgmisel viiel aastal 6,5 miljardit eurot. Jaapan on lubanud panustada 5,1 miljardit Ukraina humanitaarväljakutsete lahendamiseks. USA on juba andud 71 miljardi eurot abiraha, millest aga 61% on läinud kaitsesektori tugevdamiseks.

Seega on rahvusvahelisel üldsusel ettekujutus, kui palju abiraha Ukraina vajab oma riigi taastamiseks. Tõsisem küsimus on, millistesse valdkondadesse abi suunatakse ning kuidas see aitab kaasa Ukraina liitumisele Euroopa Liiduga.

Kurb tõsisasi on see, et välisabi on jätkuvalt vajalik Ukraina kaitsejõududele sõja võitmiseks. Samal ajal vajab riik abiraha ka sõja tõttu tekkinud eelarveaukude täitmiseks. Need kaks kulurida võtavad veel pikaks ajaks ära välisabi vahendid, mida Ukraina hädasti vajaks Euroopaga lõimumiseks. Sõja tõttu jäid Ukrainas soiku mitmed olulised reformid. Näiteks Eesti ekspertide nõustamisel ja rahvusvahelisel rahastusel edenenud Ukraina prokuratuuri reform. Aeglustunud on ka  erenevad haridussektori reformid, mis said enne sõda rohket tuge välisabist sealjuures EL vahenditest.

Eesti on võtnud üheks oma eesmärgiks Ukraina kõrgemate riigiametnike ettevalmistamise läbirääkimiste pidamiseks EL-ga. Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) korraldatud EL koolitusprogrammides on sel aastal osalenud ligi sada Ukraina ametnikku, kes alustavad peagi liitumisläbiraakimisi.

Seetõttu on oluline, et Brüsselis toimuvad arutelud 50 miljardi suuruse abipaketi sihistamise üle arvestaksid Ukraina soovi ning vajadusi EL liitumiseks vajalike reformide läbiviimiseks. Abiraha tuleb suunata ka õigusriigi arendamise ja teiste vajalike reformide elluviimiseks, sest institutsionaalset tuge Euroopaga lõimumiseks saavad pakkuda eelkõige Euroopa Liit ja liikmesriigid.

Autor: Eva-Maria Liimets, Demokraatia ja õigusriigi programmi juht, ESTDEV