Eesti tugi Ukraina kutseharidusele on oluline võti riigi ülesehitamiseks

Kutsehariduse valdkond on Ukrainas vananenud ja vajas reformi juba enne täiemahulist sõda. Nelja aastaga on vajadus muutusteks veelgi kriitilisem, sest olud tööturul on muutunud kiiresti ja drastiliselt – 32% tööandjatest tõdeb, et neil puuduvad vajalike oskustega töötajad. Selles mängib suurt rolli ka rindele saadetud inimeste hulk. Sõja tekitatud purustused on samas kasvatanud oluliselt vajaduse inimeste järgi, kes suudavad panustada nii füüsilisse kui ka digitaalsesse ülesehitusse – ehitajad, elektrikud, tarkvara arendajat ja paljud teised.  

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV) ühines 2024. aasta sügisel rahvusvahelise Skills4Recovery programmiga, et suurendada Ukraina noorte ja täiskasvanute koolitusvõimalusi ja riigi ülesehitamiseks vajalike kutseoskuste omandamist. Kuigi tänase kutsehariduse konverentsiga lõppesid Eesti tegevused selle programmi raames, siis kindlasti jätkub Eesti ja Ukraina koostöö selles vallas ka edaspidi.  

Eesti roll programmis oli kutseharidussüsteemi digitaliseerimine ja digioskuste arendamine. Eesti digiekspertiisi jagamiseks Ukrainas tegi ESTDEV koostööd MTÜ Mondoga. Konverentsi avasõnades kinnitas Toomas Tirs, ESTDEV-i esindaja Ukrainas, et Ukrainas ei saa rääkida haridussüsteemi täiustamisest ilma digipädevuste arendamiseta.  

ESTDEV-i hariduse valdkonnajuht Kristi Kulu sõnul on digioskuste tugevdamine ja õpetajate toetamine üks olulisemaid samme Ukraina kutsehariduse ajakohastamisel. 
„Ukraina kutsehariduse reform ei tähenda ainult uute õppekavade loomist, vaid ka seda, et õpetajatel oleksid oskused ja tööriistad kaasaegse õppe läbiviimiseks. Mondo tegevused digioskuste arendamisel ja haridustehnoloogia õppekava loomisel aitavad tugevdada kogu süsteemi - nii saavad kutsekoolid pakkuda õpet, mis toetab inimeste valmisolekut panustada Ukraina majanduse ja ühiskonna ülesehitamisse,” selgitas ta. 

Viimase pooleteise aasta jooksul ongi Eesti toetanud Ukraina kutsehariduse üleriigilist reformi, et see oleks kaasaegne ja suudaks vastata sõja tõttu tekkinud probleemidele tööturul. Mondo korraldas projekti raames ligi 30 digipädevuste koolitust, millel osales kokku enam kui 400 hariduseksperti 45 Ukraina kutseõppeasutusest. Juba nende koolituste mõjul on õpetajate digioskused tõusnud uuele tasemele. Lisaks arendati välja ka haridustehnoloogia õppekava Ukraina haridus- ja teadusministeeriumile, et haridusuuendused koolides oleksid jätkusuutlikud ning üleriigilised. 

“Sõja tõttu on ühiskonnas naiste roll tohutult muutumas ja on palju valdkondi, kus just nemad peavad nüüd tööturule uute oskustega sisenema. Samal ajal on palju inimesi, kelle füüsilised võimed on sõjas muutunud ja nad peavad nüüd leidma endale uue rolli, et panustada ülesehitusse - sest samal ajal, kui Ukraina peab sõda, ehitab ta end ka juba üles. Kutseharidus on parim koht, kus neid inimesi toetada, et nad saaksid Ukraina ülesehitusse panustada,” sõnas Mondo juhatuse liige Triinu Ossinovski.  

“Kool ei saa jääda ühiskonnast eemale ega eraldi, vaid peab sellega kaasa minema. Kui me ei õpeta inimesi, kes saavad tänases töömaailmas hakkama, ei vaja neid õpilasi keegi,” jagas Olustvere Maamajandus- ja Teeninduskooli direktor Arnold Pastak konverentsil oma mõtteid digioskuste olulistust kutsehariduses. 

Eesti jaoks oli Skills4Recovery algatusega liitumine loogiline samm, kuna ESTDEV-il on juba kogemus kutsehariduse arendamisega Žõtomõri oblastis. Samuti on Eesti tuntud digiriigi arendajana ning oma maailmatasemel haridustehnoloogia ja -innovatsiooni poolest. 

Kogu Skills4Recovery programmi eesmärk on pakkuda ümberõpet 5800 inimesele. Kokku on üle 70 kutseõppeasutuse saanud tuge õpetajate ja juhtide koolitamiseks ning institutsioonilise suutlikkuse ja tööandjatega koostöö tugevdamiseks. 

Algatus on aidanud kaasa ka Ukraina poliitilistele reformidele. See on toetanud riiklikku tööhõivestrateegia kujundamist, täiustanud veteranide haridusplatvormi (mis pakub nüüd 1620 kursust), koolitanud 150 poliitikakujundajat EL-i reguleeritud ametite alal ning loonud valdkondliku hariduskomitee, mis toob kokku valitsuse, koolituspakkujad ja tööandjad. 

Programmi kaasrahastavad Euroopa Liit, Saksamaa, Poola, Eesti ja Taani.