Eesti toetab Ukraina vanglateenistuse kaasajastamist ja vanglaametnike koolitamist vastavalt EL standarditele

Eesti ja Ukraina koostööprojekti eesmärk on luua terviklik koolitus- ja praktikasüsteem vanglateenistujate koolitamiseks. Projekti esimeses faasis testitakse uut õppekava Chernihivis asuvas vanglateenistuse akadeemias,, hiljem saab seda kohandada ja rakendada ka teistes Ukraina piirkondades. Projekti keskmes on Eesti samalaadse reformikogemuse jagamine, kaasaegsete õppematerjalide väljatöötamine ning teooria ja praktika sidumine, mis annab Ukraina vanglaametnikele võimaluse praktiseerida Eesti vanglates. 

Vanglateenistuse juhi Rait Kuuse sõnul on Eesti vanglateenistus viimaste aastakümnete jooksul arenenud organisatsiooniks, mille tegevus põhineb tõenduspõhistel meetoditel, andmepõhisel juhtimisel ja Euroopa standarditel. 

 “Me teame, mida tähendab süsteemseid reforme päriselt ellu viia ja just seda kogemust saame Ukrainaga jagada. Iga samm õigusriigi tugevdamisel viib Ukrainat lähemale Euroopa vanglatöö väärtustele ja praktikale ning on hea meel, et saame selles protsessis olla Ukraina kõrval,” selgitas Rait Kuuse.

Projektis osaleb 64 Ukraina vanglateenistujat. Nende seas valvurid, vanglate ja korrektsiooniasutuste juhid ning vanglateenistuse akadeemia töötajad Chernihivi, Kamenskie ja Žõtomõri piirkondadest. 

Projekti tulemusena loodav uuendatud vanglateenistuse õppekava tugineb Euroopa Nõukogu standarditele ja soovitustele ning arvestab ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) vangide kohtlemise miinimumreegleid. Õppekava annab teadmisi ja oskusi inimõiguste kaitse tagamiseks, dünaamilise turvalisuse rakendamiseks ning vanglate ja korrektsiooniasutuste juhtimiseks. Kuna  Ukraina vanglateenistuse akadeemia õppes ja koolitustel osaleb igal aastal kuni 3000 vanglaametnikku, mõjutab projekt suurt sihtrühma Ukraina vanglateenistujaid. 

Ukraina Vanglateenistuse Akadeemia rektor Serhii Hrechaniuk ütles: “Eesti pühendumus Euroopa kogemuste jagamisele, vanglaõppe arendamisele ja koostöö tugevdamisele aitab kujundada Ukrainast tänapäevast, inimväärset ja rahvusvahelistele standarditele vastavat vanglasüsteemi.” Koos loome kestvat muutust, mis tugineb inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele. 

Euroopa Komisjon avaldas 2024. aastal kandidaatriigi Ukraina liitumispaketi aruande, milles toonitas, et kuigi valdkonnas on tehtud juriidilisi edusamme ja paranenud on üksikute vanglate tingimused, siis piinamine ja väärkohtlemine püsivad Ukraina vanglates murettekitava probleemina. 

Eesti ja Ukraina on ühiselt kaardistanud vanglasüsteemi reformivajadused ning võimalused selle arendamiseks vastavuses EL põhimõtetega. Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) ning Justiits- ja Digiministeeriumi eestvedamisel käivitati ühisprojekt, mille algne eesmärk oli tutvustada Euroopa vanglaraamistiku põhimõtteid. Sellest kasvas välja jätkuprojekt vanglaametnike koolituse kvaliteedi tõstmiseks

ESTDEV-i tegevjuht Klen Jäärats ütleb, et projekt toetab kriminaalhoolduse ja karistusõiguse reformide rakendamist ning sellel on sügav sotsiaalmajanduslik mõju Ukraina ühiskonnale. “Inimõiguste kaitse vanglas vähendab korduvkuritegevust, soodustab kinnipeetavate taaslõimumist tööturule ja vähendab riigi kulutusi vanglatele ja sotsiaaltoetustele,” selgitab Jäärats.  

Kolmeaastase “Ukraina vanglasüsteemi kaasajastamise ning ELi põhimõtete ja normide ülevõtmise ning rakendamise” projekti maksumus on 430 000 eurot ja see kestab kuni 2027. aasta novembrini.