Eesti ehitab lasteaia Ovrutši linna Lääne-Ukrainas

“Eesti on üks esimesi riike, mis on jõudnud Ukraina ülesehitamise protsessis konkreetse projektini ja on valmis alustama ehitustöid,” ütles Arsenii Pushkarenko, Verkhovna Rada liige ja Ukraina-Eesti parlamentidevahelise töörühma esimees, külastades sel nädalal Eestit. 2022. aasta lõpuks plaanib Eesti rajada lasteaia Ovrutši linna Zõtomõri oblastis, mille valmimist juhib Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV).

Eesti keskendub Ukraina ülesehitamisel Žõtomõri oblastile. Kohalike omavalitsuste eestvedamisel on valminud oblasti ülesehitamise ja moderniseerimise plaan, kuhu on koondatud ka nimekiri avalikest hoonetest, mille taastamine või uuesti ehitamine vajavad kiiret toetust partnerriikidelt.

„Pärast ESTDEV-i visiiti Zõtomõri oblastisse ja nende objektidega tutvumist tegime Välisministeeriumile ettepaneku ehitada puitmoodulistest lasteaed Ovrutši linna, mis on kujunemas oluliseks piirilinnaks Ukraina ja Valgevene vahel,“ selgitas Kadri Maasik, ESTDEV-i tegevjuht.

Puitmoodulite kasutamine võimaldab 95% töödest teha väljaspool Ukrainat, samuti on nende transport ja paigaldus kiiresti korraldatav, arvestades sõjategevusega kaasnevaid riske. „Meie siht on lasteaia ehituse esimene etapp lõpetada 2022.aasta detsembris, selleks kaasame Eesti eraettevõtteid, kellega oleme konsultatsioone ka juba alustanud,“ ütles Kadri Maasik. „Eesti erasektori osalemine Ukraina ülesehitamisel on oluline samm Eesti ja Ukraina vahelise majanduskoostöö jätkumiseks pärast sõda.“

Tööde edasine kulg sõltub järgmise aasta riigieelarvest ja kui palju suudame kaasata investeeringuid erasektorist ja teistelt partneritelt, rääkis Maasik.

„Meie siht on lasteaia ehituse esimene etapp lõpetada 2022.aasta detsembris, selleks kaasame Eesti eraettevõtteid, kellega oleme konsultatsioone ka juba alustanud.”

– Kadri Maasik, ESTDEV-i tegevjuht

Välisministri ülesandeid täitev ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles kohtumisel Verkhovna Rada delegatsiooniga, et Eesti ettevõtete huvi Ukraina ülesehitamisesse panustamise vastu on suur ning ettevõtjad peavad juba täna läbirääkimisi erinevate osapooltega Ukrainas.

„Vaatamata sellele, et Ida-Ukrainas käib aktiivne lahingutegevus, siis muudes piirkondades on jõudnud kätte aeg hakata pihta ülesehitustöödega. Üheks prioriteediks on sisemiste sõjapõgenike majutamine teistes Ukraina piirkondades, mis hõlmab näiteks nii eluasemeid, koole kui lasteaedu. Siin on võimalus meie ettevõtetele, kellel on näiteks kogemus puitmajade ja moodulmajade tootmisest,“ ütles Andres Sutt.

Minister Sutt ütles kohtumisel, et viimased kaks nädalat on Ukraina jaoks olnud väga tähenduslikud. „Kui Venemaa laiaulatuslik sissetung Ukrainasse algas meie iseseisvuspäeval, siis meie võidupühal sai Ukraina EL kandidaatstaatuse ning eelmisel nädala andis ka NATO tippkohtumine Madridis selge kinnituse, et uks on Ukrainale avatud. Niisamuti jätkavad NATO liitlased sõjalise abiga, mis näitab, et kogu demokraatlik maailm seisab Ukraina kõrval,“ kinnitas minister.

Eesti toetab Ukrainat nii karmide sanktsioonide kehtestamisel Venemaale kui pakkudes ka otsest poliitilist ja praktilist toetust Ukrainale sõjalise abi, humanitaarabi ning sõjajärgse ülesehitamise näol. Suti sõnul on Eesti alates veebruarist andnud Ukrainale sõjalist abi väärtuses 241 miljonit eurot, mis on kolmandik meie kaitse-eelarvest ja 0,8 protsenti SKP-st. „Kindlasti jätkame vastavalt oma võimalustele, näiteks toetame väljaõppega Lääne relvastuse kasutamisel ning erinevate muude koostööprojektidega nagu kursused, rehabilitatsioon ja muu,“ märkis Sutt.

ESTDEV-i kutsel viibis sel nädalal Eestis Ukraina delegatsioon, kuhu kuulusid kuulusid Verhovna Rada (VR) esindajad ning Žõtomõri oblastisti esindajad. Delegatsiooni juhtis VR väliskomisjoni esimees Oleksandr Merežko ning saatsid nii Eesti kui Ukraina suursaadikud Kaimo Kuusk ja Mariana Betsa. Ukraina delegatsioon kohtus lisaks minister Sutile ka Riigikogu esimehe Jüri Ratase, väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni, Eesti Mööblitootjate Liidu, Korteriühistute Liidu, ettevõtete Bellus, Kitman Thulema, Nordecon ja Barrus esindajatega.