Eesti aitab Ukraina lapsed sõjaõuduste keskelt kodumaja katuse alla

Eesti ja Taiwan ehitavad üheskoos Ukrainas Žõtomõri linnas perekodu suurele hooldusperele, kus kasvavad sõjas kodu kaotanud lapsed. Majja elama koliv Ukraina pere viibis eelmisel nädalal Tallinnas.  

Lugu ilmus 13.07.2025 Postimehes. Autor: Loora-Elisabet Lomp. 

Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskuse (ESTDEV) juht Klen Jäärats ütles Postimehele, et miljoni euro suurune rahvusvaheline leping kirjutati alla juuni keskel Pärnus ja hanke kaudu on ka ehitaja leitud.  

«Eesti ja Taiwan panid nii-öelda kella käima, millal töö peab valmis saama. Meie ütlesime, et perekond saab jõuluks koju, aga ehitusettevõte Matek lubas isegi varem. Ukrainas on muidugi alati see risk, et midagi võib juhtuda,» rääkis Jäärats. «Praegu oleme igatahes graafikust isegi veidi ees. Matek lubas, et augusti lõpuks on moodulid kohapeal ja saab hakata maja kokku panema, sellele järgnevad muidugi sisetööd.» 

Varasemad peremajad ehitasid Ukraina ettevõte LLC "Alexander & I" koos Eesti alltöövõtjaga KMT Prefab OÜ-ga, Nordeconi jaoks on tegu esimese peremaja projektiga. Nordecon on teinud ESTDEV-ga varasemalt koostööd Ukraina ülesehituse elluviimisel (lasteaia ehitus, sisepõgenike korterelamu), kuid mitte peremajade ehitusega seoses. 

Lisaks on esimest korda kaasatud välisdoonor – raha ehituseks andis Taiwan. Eesti omalt poolt panustab sümboolselt 50 000 euroga ning lisaks perede toetamisele, koolitab ka sotsiaaltöötajaid. 

ESTDEVi vanem-projektijuht Anna Silem selgitas, et tegemist on lisakoolitustega inimestele, kes lastega peremajades toimetavad. «Kahjuks tulevad lapsed nendesse peredesse juba teatud tausta ning läbielamistega,» tõdes ta. «Ukraina pool on palunud meil panna rõhku sellele, et perekodude vanemad oskaksid hoida ka enda vaimset tervist ja mitte läbi põleda. Üritame kaasata oma koolitustesse rohkem inimesi, luua neile teadmistepagasi. Lõppeesmärk on see, et ukrainlased saaksid ise oma probleemidega nüüdisaegsel viisil hakkama. Meie missioon on aidata neil suund leida ja natuke õpetada. Toome nad Eestisse ja näitame, kuidas meil asjad käivad – samamoodi nagu kunagi aidati Eestit. Aga lõpuks on tähtis see, et nad saaks ise jalad alla ning kodumaal Eestis õpitud teadmisi jagada.» 

Jäärats lisas, et kunagi ei ole võimalik kopeerida seda, mida teine riik teeb, kuid saab omandada kogemusi ja kohandada need endale sobivaks. «Seda me siis aitamegi hea meelega teha ja püüame neid toetada kõige paremal viisil, sest olukord on seal päris tõsine. Paljudel lastel ei ole võimalik enam oma kodus kasvada ja siis teised inimesed võtavad nad enda juurde, meie omakorda abistame peremajadega.» 

Silemi sõnul ütlesid eelmisel aastal Eestis koolitusel käinud inimesed, et said palju teada selle kohta, kuidas traumadega edasi tegeleda. 

Küsimusele, kas Eestil on keeruline kaasata Ukraina ülesehitamisel välisabi, vastas Jäärats, et nad teevad selle nimel pidevalt tööd. «Vahel saad pikema partnerluse, vahel lühemaks ajaks. Mõni doonor ootab, et teed ise suurema pakkumise, teine loodab, et saab ise rohkem valida. Ühtmoodi lähenemist ei ole,» lausus ta.  

Eesti panustab 2,6% oma SKT-st Ukraina ülesehitusse 

Roomas Ukraina ülesehitamise konverentsil osalev peaminister Kristen Michal (RE) ütles, et Eestil tuleb Ukrainat aidata juba seetõttu, et me teame väga hästi, mida tähendab võitlus okupantidega. «Alati tuleb olla selle poolt, mis teeb maailma paremaks, ja minu arvates on see Eesti inimestele selge. Suurem enamus meist ju pooldab ka Ukraina aitamist kõigi vahenditega, mis meil on,» rääkis Michal. 

Euroopa riikide liidrid arutavad Roomas, kuidas kindlustada Ukraina tulevikku ja mida selleks vaja on. «Eeskätt relvi ja raha, ja sellesse saavad panustada kõik partnerid. Märkimisväärne on see, et esimest korda osaleb nendes aruteludes ka USA. President Donald Trumpi hoiak on muutunud, nad ei ole enam nii optimistlikumad Venemaa suhtes, ja siit saab edasi liikuda.» 

Peaminister kinnitas, et Euroopa jätkab Venemaa vastaste sanktsioonidega ja nüüd on sama oodata ka ameeriklaste poolt. 

«Eesti on toetanud Ukrainat algusest peale sõjaliselt ja muud moodi, kogu abi moodustab 2,6 protsenti meie SKTst, millega oleme maailmas esikohal. Eesti kaitsetööstuselt tellitakse tooteid, mis suunatakse Ukraina võitlusse. Samas toetame sellega oma majandust,» rääkis Michal. «Kindlasti oodatakse meilt ka Ukrainasse investeerima, praegu panustame eeskätt Žõtomõri rajooni ülesehitamisse. Tahame aidata Ukrainal võimalikult kiiresti taastuda. Edastame Euroopale pidevalt sõnumit, et kõik see peab toimuma Venemaa varade arvelt, et Venemaa peab enda tekitatud kahju kinni maksma, mitte meie maksumaksjad.» 

Neli maja valmis, viies valmib jõuludeks 

Ühes Eesti abiga ehitatud majas elab kunstiõpetaja Ruslana kuueliikmeline pere. Kateryna (20) õpib kõrgkoolis sotsiaaltööd, Stanislav (14), Taisiia (12), Lidiia (11) ja Makar (9) käivad koolis. Neli aastat tagasi moodustatud asenduspere oli sunnitud sõja puhkedes kolima Donetski oblastis rindejoonele jäänud kodust Žõtomõri ajutisele elamupinnale. 

«Esimene mulje meie nüüdsest peremajast oli ikka väga vinge!» lausus Kateryna, kes võeti perekonda 11 aastat tagasi ühest Hersoni oblasti lastekodust. «Ema oli varem ka siin käinud ja rääkis, et siis toodi mööbel, siis mingi muu asi, aga õige mulje tekkis ikka siis, kui kõik valmis sai. Mul polnudki varem oma tuba olnud, aga siin sain selle. Siin on kõik lihtsalt imeline, nii puhas ja meeldiv.» 

Neiu meenutas, et käis 2022. aasta 24. veebruaril hommikul õues ja tahtis kooli minna. «Ema rääkis samal ajal telefonitsi vanaisaga ja ütles, et mis kool – sõda algas. Peast käis läbi mõte, et mis nüüd siis saab, mida teha ja kuhu minna. Ema rahustas ja ütles, et küll saame hakkama. Juba 13. märtsil sõitsime Žõtomõri, kus elasid ema sugulased. Nüüd õpin sotsiaaltööd ja võimalik, et hakkan hiljem samal erialal tööl.» 

Kateryna sõnul on väga vahva, et tal on nooremad ja vanemad vennad ja õed. «Armastan ja hindan neid kõiki. Eks ikka vahel keegi väsib kellestki ära või nii, aga saame alati üksteist toetada ja aidata. Vaatame koos teleseriaale, käime jalutamas või mängime midagi. Ostsin just Uno lauamängu, mille seltsis on hea aega veeta. Meil on kombeks iga päev koristada, sest majas elab ka kaks koera ja kaks kassi. Juhtus nii! Üks koertest on üsna suur, labrador, ja teine taks. Nendega tuleb väljas ka käia, nii et tegemist jätkub. Peod pole minu jaoks, pealegi käin tööl. Tüdrukutega käime küll jalutamas, aga et kuskile klubisse minna… ei, sellega ma ei tegele.» 

Taiisia sõnul oli tema esmamulje majast, et küll on ikka suur. «Mu unistus oligi elada sellises majas, ja see läks täide, mul on nüüd ka oma tuba,» ütles ta. 

«Olen nii tänu inimestele, tänu kellele meil nüüd selline kodu on,» lisas Lidiia. 

Laupäeviti on perel kombeks käia üheskoos supermarketis sisseoste tegemas, toidukraami varutaksegi kord nädalas. Tüdrukud saavad Eva poest, mida neil vaja on, siis tuleb poiste kord. Kokku kulub poeskäigule tavaliselt kaks-kolm tundi. 

«Ma ei tunne enam ärevust, tean, et kõik läheb nii, nagu see on ette määratud,» ütles Ruslana. «Teen seda, mis minust oleneb, kõik ülejäänu sõltub juba laste soovidest või unistustest. Mina võin ju mõelda ja soovida, aga nemad otsustavad ise oma tee üle. Kõige tähtsam, et nad oleksid õnnelikud praegu ja tulevikus.»