Välisminister Tsahkna avas Eesti toetusel valminud sisepõgenike kortermaja ja laste turvakodu pommivarjendi Ukrainas

Kahe sotsiaalse taristu objekti avamine kinnitab, et Eesti ei toeta Ukrainat mitte üksnes poliitiliselt ja sõjaliselt, vaid panustab väga praktiliselt ka agressiooni tõttu kannatavate ukrainlaste eluolu parandamisse. 

“Ligi neli aastat väldanud agressiooniga Ukraina vastu ei püüa Venemaa üksnes juurde saada maa-alasid, vaid süstemaatilise õhuterroriga tsiviilelanikkonna ja -taristu vastu murda ukrainlaste võitlus- ja vastupanutahet, et riik lõplikult hävitada. Iga ülesehitusprojekt parandab ukrainlaste võimalusi sõjaõudustega rinda pista ja säilitada sõjas edu saavutamiseks hädavajalikku lootust,” ütles avamisel osalenud välisminister Margus Tsahkna. 

Energiatõhus kortermaja 100-le sisepõgenikule

Ovrutšisse rajatud 2700 m2-ne, 36 korteriga sisepõgenike sotsiaalmaja on üks suurimaid hooneid, mille Eesti on rajanud väljaspool kodumaad. Hoonesse asub elama ligi 100 Ukraina sisepõgenikku, kes on sõja tõttu oma kodud kaotanud ning evakueerunud Ida- ja Lõuna-Ukrainast Ovrutši linna Žõtomõri oblastis. 

Kaks aastat kestnud ehituse hinnaks kujunes 2 miljonit eurot. Hinna sees on hoone täiemahuline rekonstruktsioon, korterite köögi- ja vannitoamööbel, maja ümbruse haljastus, sissesõiduteede ehitus ning pommivarjendi/varjumiskoha kapitaalremont. Töid teostas Eesti ehituskontserni Nordeconi tütarettevõte Eurocon Ukraine.

Ovrutši linnal on kohustus hoida see hoone sotsiaalmajana linna omanduses vähemalt 20 aastat. 

“Ukrainas on üle kolme miljoni sisepõgeniku, kelle elu on sõja tõttu pöördumatult muutunud. Ovrutši sotsiaalmaja rajamisega annab Eesti oma panuse rahvusvahelisse pingutusse leevendada sisepõgenike eluasemekriisi ning anda sõjapõgenikele tingimused juurduda uutes kogukondades, panustada kohalikku tööhõivesse ja majandusse,” rääkis ESTDEV-i Euroopa regiooni- ja Ukraina ülesehituse juht Margus Gering.

Ovrutši sisepõgenike kortermaja. Foto: Maksim Fedyshyn.

Pommivarjend 70 inimesele

Eesti rahastusel avati täna ka kaasaegne, mitmeotstarbeline varjend Žõtomõri piirkonna laste turvakodule „Päikesekodu”. Turvakodu pakub ajutist elupaika ja hooldust kuni 50-le lapsele, kes on jäänud vanemliku hooleta sõjast tingitud traumade tõttu, perevägivalla, koduse hoolimatuse või vanemate alkoholismi tõttu. 

Varasemalt kasutas turvakodu pommivarjendina vana juurviljahoidlat, kus puudusid nii ventilatsioon, kanalisatsioon kui küte. Varjend on ehitatud nii, et sõja lõppedes saab seda edasi kasutada nii klassiruumina kui ka laste huvitegevusteks ning see mahutab kuni 70 inimest.

Pommivarjendi ehitustööde lõppsummaks kujunes 511 000 eurot ning tööd viis läbi Ukraina ehitusfirma “Alexander & I”, kes on olnud ESTDEV-i partner ka perekodude ehitamisel Ukrainasse.

“Alates 2022. aasta veebruarist on Ukraina lapsed pidanud kasvama üles pideva hirmu ja ebakindluse keskel, kus õhuhäired ja varjumine ei ole erand, vaid igapäevane reaalsus. Eesti jaoks on oluline aidata taastada laste elementaarne turvatunne, et nad saaksid vaadata taevasse ilma hirmuta ja teaksid, et ohu korral pakub varjend neile turvalist ja toetavat keskkonda. Ukraina laste heaolu ja turvalisus on investeering kogu riigi tulevikku,” rääkis Margus Gering. 

“Eesti oli esimene, kes aitas Žõtomõri piirkonda ülesehitusega ja tänane sündmus on järjekordne tõestus, et meie sõpruse mõõdupuuks on konkreetsed teod ja päästetud elud,” ütles Žõtomõri oblasti sõjaväelise administratsiooni juht Vitalii Bunechko.

Praegu vastab Ukrainas vaid 15% pommivarjenditest tänapäevastele ohutusstandarditele. See projekt tähistab olulist sammu tsiviilelanike kaitse tugevdamisel käimasoleva sõja ajal ning toetab ülesehitustöid kogu riigis.

Ukraina ülesehitamine on Eesti arengukoostöö suurim prioriteet. Sotsiaalse taristu projektide elluviimine võimaldab kiirendada Ukraina taastumisprotsessi ning luua eeldused Ukraina edukaks eurointegratsiooniks.

Eesti ja Ukraina esindajad Žõtomõri turvakodu pommivarjendi avamisel. Foto: Maksim Fedyshyn.

Žõtomõri turvakodu pommivarjendi ja Ovrutši sisepõgenike korteramaja avamine