Ukraina huvihariduse toetamine: väljakutsed ja õppetunnid

Malõni huvihariduse arenguhüppe projekti ühe eestvedaja, coachi ja koolitaja Urmo Reitavi sõnul meenutab huvihariduse olukord Ukrainas Eestit 30 aastat tagasi. 

Projekti raames külastasid Malõni haridusjuhid Eestit, et oma silmaga näha, mis tulevikus võimalik on. 

„Eestis kogesime inspireerivat ja terviklikku lähenemist huviharidusele - lapse arengut toetab tihe koostöö üldhariduse, alushariduse, huvihariduse ja noorsootöö vahel. Soovime sellist kogemust tuua ka Malõni,“ ütles Valentina Zarovna, Malõni linna haridusosakonna juhataja. 

Vestlesime Reitaviga, et saada paremat arusaama huvihariduse projekti tegevustest ning Ukraina huvihariduse praegusest seisust. Ta usub, et suunatud koordinatsiooni ja ukrainlaste tahte ning valmisoleku abil on süsteemsed muudatused võimalikud.  

Urmo Reitav (UR): Huviharidusel on mitmeid olulisi ülesandeid. Lisaks konkreetse huviala oskuste arendamisele on üks peamisi eesmärke noore isiksuse mitmekülgne kujundamine - loovuse ja eneseväljendusoskuse arendamine, andekuse märkamine ning professionaalne toetamine. Samavõrd tähtis on pakkuda sisukat vaba aja sisustamist, toetada kultuuripärandi hoidmist ja edasikandmist ning kujundada noorte sotsiaalseid oskusi. 

Tänases Ukraina olukorras, kus sõda mõjutab igapäevaelu ja noorte tulevikku, on huvihariduse roll laienenud veelgi. Haridusliku ja kultuurilise funktsiooni kõrval on huvihariduse üheks keskseks ülesandeks noorte vaimse tervise toetamine, pakkudes neile turvalist keskkonda, stabiilsust ja võimalust kogeda positiivseid emotsioone. Huviharidus aitab noortel leida tuge, väljendada oma tundeid loovuse kaudu ning säilitada lootust ja usku tulevikku. Ja selles osas on meil veel väga-väga palju teha. 

Ukraina delegatsiooni külastus Viljandi huvikooli motoringi.

UR: Esimene väljakutse on turvalise ja õppijaid toetava õpikeskkonna loomine. Näiteks on Malõni kunstide kooli hoone renoveerimine täies hoos ning sellest kujuneb piirkonna modernseim huvikool. Kuid linnas on veel kolm huvikooli ning eeldatakse, et kui kõik hooned on renoveeritud, siis on ka hea kvaliteet. Oma Eesti kogemusele tuginedes võin küll kinnitada, et pelgalt hoonete renoveerimine ei taga kvaliteeti, vaid fookus peab minema sisule. Vajalik on tõsine taristu analüüs - kui mitut huvikooli tegelikult vajatakse ja kas praegune korraldus on jätkusuutlik? Võimalik, et osa asutusi tuleb ühendada, et tagada kaasaegne ja kvaliteetne toimimine. 

Teiseks oluliseks küsimuseks on nüüdisaegne õpikäsitus, õppeprotsessi korraldus ja inimesed, kes noortega igapäevaselt töötavad ehk sisu. Kaasajastamist vajavad õppekavad ja õppevormid, et need arvestaksid erinevate sihtrühmade vajadusi - nii akadeemilist kui huvipõhist õpet, sealhulgas ka täiskasvanutele. Tähelepanu vajab koostöö ja lõiming üldhariduskoolidega, sest praegu on märgata pigem konkurentsi kui koostööd, mis ei pruugi olla tõhus ega jätkusuutlik. 

Lisaks on probleemiks pikema strateegilise plaani puudumine. Nii linnal kui ka igal huvikoolil on vaja selget visiooni ja arengukava, mis seaks prioriteedid, aitaks kasutada ressursse mõistlikult ning looks süsteemi, mis vastaks nii tänastele kui ka tulevastele vajadustele. 

UR: Poole aasta jooksul on toimunud mitmeid olulisi samme huvihariduse arendamisel Malõnis. Toimunud on noorteseminare nii kohapeal kui ka veebis, kus noored on aktiivselt kaasa löönud ja pakkunud väärtuslikke ettepanekuid. Oleme käivitanud huvihariduse arendamise töögrupi, mis arutab igakuiselt järgmisi samme ning ühiselt kaardistanud hetkeolukorra ja kogunud vajalikku infot. 

Oluline saavutus oli ka esimene huvihariduse rahuloluküsitlus õppijate, lapsevanemate ja õpetajate seas, millele vastas ligi 1000 inimest. See on andnud väärtuslikku sisendit edasiseks tööks. Samuti on valmimas huvikoolide arendamise juhendmaterjal, mis pakub praktilisi soovitusi nii koolide arendamiseks, osapoolte kaasamiseks kui ka nüüdisaegsete õpivormide rakendamiseks. 

Üheks oluliseks sammuks on olnud ka õppevisiidid: juba toimunud õppereis Eestisse pakkus inspiratsiooni ning lähiajal on kavas visiit Malõnisse, kus töötatakse eraldi linnavalitsuse, huvikoolide meeskondade ja noortega. 

Edulugudeks võib pidada noorte laialdast kaasamist, koostöövõrgustiku loomist ning süsteemse arendustöö alustamist. Samas on välja joonistunud ka peamised väljakutsed: õpikeskkondade uuendamise vajadus, kaasaegsete õppevormide ja -meetodite vähene kasutamine ning muutustega kaasnev vastupanu ja hirmud. Ehk töö nüüdisaegse õpikäsitusega - mõtteviisi muutusega.  

Olukord Ukrainas meenutab Eestit 30 aastat tagasi - huviharidus toimib ja pakub lastele mitmeid võimalusi, kuid vajab arenguhüpet ja sisulist kaasajastamist. Selleks soovime rakendada koosloome meetodit, kaasates erinevaid osapooli. Ühise ekspertgrupi toel usume, et suudame Malõni huviharidusse tuua uut hingamist ja väärtust. 

Ukraina delegatsiooni külastus Pärnu Kunstide Kooli.

UR: Nädalane õppevisiit Eestisse andis osalejatele põhjaliku ülevaate huvikoolide arendusmudelitest ja praktilistest kogemustest. Fookuses olid strateegiline juhtimine, arengukava ja õppekava arendus ning kogukonna kaasamine. Visiit lõi väärtusliku koostöövõrgustiku ja pakkus tööriistu, mida osalejad saavad oma koolide arendamisel kohandada. 

Eesmärk oli tugevdada huvikoolide juhtide ja õpetajate pädevusi juhtimises ja arendustöös. Tutvusime Viljandi, Pärnu, Viimsi ja Tallinna huvikoolide edulugude ning arendusprotsessidega, mis pakkusid inspiratsiooni ja parimaid praktikaid. 

Olulisemad õppetunnid seonduvad õppijakeskse huvihariduse väärtustamise, mõtteviisi muutmise vajaduse ja strateegilise juhtimise tähtsusega. Osalejate tagasiside oli väga positiivne - korduvalt rõhutati, et Malõni huviharidus vajab muutust ja arenguhüpet. Veelgi olulisem on aga see, et osalejatel on selleks olemas nii tahe kui valmisolek. 

"Õppevisiit Eestisse avas meie silmad sellele, kui palju saab muuta, kui usaldus ja koostöö on hariduse keskmes. Nägime, kuidas huviharidus toetab iga lapse loovust ja enesekindlust - see annab meile jõudu ja ideid viia sarnaseid muutusi ellu ka Ukrainas."

 

Ilona Kolodii, Žõtomõri linnavalitsuse kultuuriosakonna juht.

UR: Malõni huviharidusvaldkond vajab nii sisulist kui ka taristulist kaasajastamist. Kõigepealt on oluline panustada noortega töötavate inimeste arendamisse - pakkuda koolitusi, kohandada õppematerjale, pakkuda coachingut ja supervisioone, et õpetajad ja juhendajad saaksid noori mitmekülgselt ja ajakohaselt toetada. See puudutab nii andekuse arendamist kui ka vaimse tervise hoidmist. Väärtuslik oleks ka täiendõpe kunsti- ja muusikateraapia pakkumiseks noortele ja täiskasvanutele. 

Samuti vajab märkimisväärset arenguhüpet IT- ja inseneeria (STEAM) õpe. Inimressursi arendamine on aeganõudev ja ressursimahukas protsess, mistõttu on igasugune toetus siin väga vajalik. Eraldi teemana kindlasti ka erivajadustega laste kaasamine huviharidusse - täna neil kahjuks selleks võimalusi pole, seda nii sisu kui ligipääsetavuse osas.  

Taristu osas on vaja nii suuri kui ka väiksemaid investeeringuid: IT-vahenditesse, muusikariistadesse, tehnoloogiaklassidesse ja muidugi ka õpperuumide uuendamisse. Usun, et ESTDEV on valmis seda tegevust Malõnis koordineerima ja eestvedama - meil on selleks kogemus, kompetents ja tahe.