Ukraina avas Eesti toel esimese inimõiguste keskuse agressioonisõjas toimunud rikkumiste käsitlemiseks
Žõtomõri linnas avati Ukraina esimene inimõiguste keskus, mis hakkab tegelema Ukraina jaoks põletavate teemadega nagu sõjas deporteeritud laste tagasitoomine, sõjavangide vahetus ning inimõiguste rikkumiste dokumenteerime.
Inimõiguste keskus loodi Ukraina parlamendi juures tegutseva inimõiguste voliniku sekretariaadi ja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) koostöö tulemusena. Eesti toetas keskust ruumide renoveerimisel ning töötajate koolitamisel. Keskuse avasid 14. jaanuaril 2025 Eesti välisminister Margus Tsahkna ja Ukraina inimõiguste volinik Dmytro Lubinets.
„Mul on äärmiselt hea meel, et Žõtomõri linnas on nüüd inimõiguste keskus, millel saab olema keskne roll inimõiguste rikkumiste dokumenteerimisel, Venemaa julma sõjategevuse tõttu kannatanud inimeste abistamisel ja sõja käigus deporteeritud laste tagasitoomisel,“ ütles välisminister Tsahkna. „Inimõiguste keskuse avamine on Eesti ja Ukraina ühtne ning tugev sõnum Venemaale sellest, et me jätkame küüditatud laste otsingutega ja Venemaa ei pääse vastutusest.“
Ukraina inimõiguste volinik Dmytro Lubinets ütles, et Eesti toetatud inimõiguste keskus on Ukrainas esimene omataoline. “See on Eesti valitsusega otsese koostöö tulemus. See on ka positiivne näide teistele riikidele, kuidas üks riik, Eesti, on valinud konkreetse piirkonna - Žõtomõri piirkonna - ja aitab seda taastada,” ütles Lubinets.
Lubinets kinnitas, et viimase aasta jooksul on inimõiguste kaitse teemaliste kaebuste hulk kasvanud kiiresti. Abi saama pöörduvad peamiselt sisepõgenikud, sõjavangide ning kadunuks jäänud isikute sugulased. Lisaks on Žõtomõri regioonil eriline koht inimõiguste kaitsel kuna Žõtomõri oblastiga piirneva Tšernobõli tuumajaama katastroofi järel tuli tegeleda sealt pagenud inimeste õiguste kaitsega.
Lubinets väljendas tänu Eestile keskuse ruumide renoveerimise ning haridusprogrammi eest, millega koolitati keskuse töötajaid tegelema sõja tõttu kerkinud tundlike teemadega.
Keskuse (300 m2) renoveerimise eesmärk oli pakkuda kodanikele turvalist, neutraalset ja privaatset keskkonda, et vältida kannatanute (taas)traumeerimist ja vähendada ärevust. Keskus tegutseb ka lastemajana (ehk “Barnahus+”), mis pakub abi seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lastele.
Lisaks renoveerimisele koolitasid Eesti eksperdid ja mentorid ESTDEV-i projekti raames 75 Ukraina inimõiguste voliniku meeskonna töötajat üle Ukraina ning korraldasid neli õppevisiiti Eestisse.
Eesti panustas Žõtomõri Inimõiguste Keskuse rajamisse ja töötajate koolitamisse 400 000 eurot. Projekti vedanud ESTDEV-i tegevjuht Klen Jäärats ütles, et inimõiguste ja põhivabaduste kaitse on alati oluline, kuid sõja ajal kasvab vajadus õiguskaitse järele veelgi. “Inimõiguste keskus Žõtomõris võimaldab tuua sõja ajal olulised teenused piirkonna inimestele lähemale. Loodan, et sellest kujuneb ka omamoodi kompetentsikeskus, kus rakendatakse Eesti õppevisiitidel kogetut ning kuhu saavad teiste piirkondade inimõiguste keskuse töötajad kogemusi vahetama minna,” rääkis Jäärats.
Žõtomõri Inimõiguste Keskuse loomine toetab Ukraina Inimõiguste voliniku sekretariaadi strateegilist eesmärki tugevdada piirkondlikke büroosid ning muuta need kaebuste vastuvõtu kohtadest kaasaegseteks inimõiguste keskusteks.
Ukraina avas esimese inimõiguste keskuse




















Seotud artiklid