Tulevased diplomaadid valmistuvad Eestis oma karjääriks: intervjuud ESTDEVi stipendiaatidega

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse stipendiumiprogramm annab üliõpilastele võimaluse omandada uusi teadmisi ja arendada oma oskuseid valdkondades, mille järele meie partnerriikidel on vajadus ning milles Eestil on tugev ekspertiis ja põhjalikud teadmised. Stipendiumiprogrammi eesmärk on tugevdada diplomaatiat ning edendada kahepoolseid suhteid Eesti ja partnerriikide vahel. Oma muljeid programmist ja Eestis õppimisest jagasid Eesti Diplomaatide Koolis õppivad stipendiaadid, kes on peagi lõpetamas oma esimest aastat.

Mis kutsus teid Eestisse õppima? Millised olid teie ootused programmile?

Christine Karelska, Odessa abilinnapea nõunik ja Odessa linnavolikogu voliniku assistent, Ukraina: Olen unistanud siiatulekust alates hetkest, kui lõpetasin 2018. aastal Euroopa Kolledži. Olen Odessas töötanud erinevatel töökohtadel ja mõttekodades. Pärast Venemaa sissetungi avaneski mul võimalus tulla stipendiumiga siia õppima. Olen väga tänulik nii Eesti valitsusele selle stipendiumi eest kui ka Eesti inimestele, kes on Ukrainat nendel keerulistel aegadel pidevalt aidanud. Pärast kooli lõpetamist soovin naasta Ukrainasse ja loodan, et omandatud teadmised ja oskused aitavad mul meie riiki ning poliitilist süsteemi muuta inimeste jaoks paremaks.

David Shakarishvili, rahvusvaheliste suhete ja majandusarengu kantselei, Gruusia: Gruusias on palju Eesti Diplomaatide Kooli lõpetajaid, kes töötavad eri valdkondades. Kuigi diplomaadiks saamine ei ole garanteeritud, siis ma püüdlen selle poole ja näen ennast tänu Eesti Diplomaatide Kooli programmile tulevikus diplomaadina. Mul on kaks peamist ootust: üks akadeemiline ja teine praktiline. Minu praktiline eesmärk on kohtuda EL-i suursaadikute ja eri valdkondade ministritega, et luua kontakte ja võrgustikku, mis on väga olulised sellistele riikidele nagu Gruusia, kes soovivad liituda Euroopa Liiduga. Mis puudutab akadeemilist poolt, siis kuna inimesed tulevad siia eri kultuuridest ja riikidest, saame lisaks akadeemilistele teadmistele ja vahenditele õppida suhtlema ka inimestega kogu maailmast.

Jemal Grdzelishvili, siseministeeriumi analüütik, Gruusia: Olen praegu oma eriala vahetamas. Omandasin küll bakalaureuse- ja magistrikraadi õigusteaduses, kuid analüütikuna keskendusin rahvusvahelistele suhetele. Rahvusvaheliste suhete doktoriõppes aga leidsin, et mul napib rahvusvahelistest suhetest teoreetilisi teadmisi. See programm on minu jaoks võimalus olukorda parandada, seega otsustasingi võimalust kasutada.

Maka Kevlishvili, kaitseministeeriumi poliitika ja planeerimise osakonna juhataja, Gruusia: Eesti Diplomaatide Kool on rahvusvahelistele üliõpilastele suurepärane koht, kus oma teadmisi lihvida. Programm vastab hästi meie vajadustele ja kogemustele: see on väga intensiivne, õppeained on väga huvitavad ning sobivad hästi meie huvide ja eesmärkidega. Kõik on minu jaoks põnev ja uus. Minu ootusteks olid multikultuurne keskkond ja huvitav programm ning et leiaksin oma valdkonnas ja akadeemilises ringkonnas uusi kontakte. Kui oled piisavalt motiveeritud, on see kõik siin olemas.

Natela Gigatadze, kaitseministeerium, Gruusia: See on väga interaktiivne programm. Me ei õpi siin ainult teooriat, mille pärast ma esmalt siia tulin, vaid see on ka interaktiivne diplomaatide koolitus. Harva kohtab õppejõude, kes on nii suurepärased teadlased kui ka oma töös väga head. Tavaliselt kiputakse valima kas üks või teine. On imeline näha, et need kaks mõõdet on meie programmis esindatud. See oli minu ootus ja see on kindlasti täitunud.

Yusuf Faki, välisministeerium, Keenia: Minu huvi õpingute vastu tärkas pärast president Kersti Kaljulaidi riigivisiiti ja sellest, kui hästi ta Eestist rääkis. Õppimine ja haridus Eesti Diplomaatide Koolist on Keenias kõrgelt hinnatud. Varem osales selles programmis ainult üks üliõpilane, kuid nüüd on meid vist neli. Hindan seda võimalust väga kõrgelt. Siiani on programm olnud väga kvaliteetne. Kümnes õpingute nädal on lõppenud ning paljusid õppeaineid on andnud laialdaste teadmiste ja ainulaadsete õpetamismeetoditega õppejõud. Enamik loenguid on praktilised ja kuna tegelen kodumaal diplomaatiaga, saan igast loengust midagi kasulikku.

Kuidas loodate Eestis saadud hariduse ja kogemusega aidata oma riigi eesmärke saavutada?

Christine: Praegu toimuvad meil rahvusvahelise õiguse loengud, mis on meie jaoks väga oluline teema. Pärast paari loengut, mis mul hiljuti olid, on hea hinnata Ukrainas ja maailmas toimuvat rahvusvahelise õiguse seisukohalt. Diplomaatia pole raketiteadus, vaid kunst. Tänu suurepärastele õppejõududele on meil võimalus loovalt mõelda, süveneda maailmapoliitikasse ja aru saada, mis ajendab poliitikakujundajaid üht või teist otsust tegema. Et olla oma riigi jaoks võimekas ja kasulik diplomaat, tuleb olla parim, ning Eesti Diplomaatide Kool annab selle võimaluse.

David: Ikka on räägitud, et Eesti on Gruusiale eeskujuks ja järgmise 5–10 aastaga saame ka luua sellise riigi nagu Eesti. Oleme selle kooli saadikud ning me ei jaga oma kogukondadele mitte ainult sellest programmist saadud teadmisi, vaid kanname edasi ka seda mainet ja hoiakuid. Eesti Diplomaatide Kool on ka hüppelaud meie kõigi karjääridele ning loob sõbralikuma keskkonna Eesti ja Gruusia vahel.

Natela: Üks põhjus, miks Eesti valisin, on see, et Eesti teab, mida Gruusia peab läbi tegema. Programmi jooksul kohtume täpselt nende inimestega, kellel oli Eesti EL-iga liitumise protsessis niivõrd oluline osa. Tunnen, et siin koolis õppivad inimesed on Gruusia uus põlvkond, kes naasevad teistsuguse mõtteviisiga, sest tunnevad Euroopa Liitu seestpoolt. Seepärast loodan, et mitte ainult mina, vaid ka minu kursusekaaslased aitavad meie riigil aegamööda Euroopa Liidu peresse integreeruda.

Yusuf: Suurem osa õpitust on praktiline ja saan seda igapäevaelus kasutada. Samuti on olnud palju silmiavavaid taipamisi. Ma arvan, et kui leian viisi, kuidas neid teadmisi kodumaal kõrgema tasandi asutustesse lõimida ja esile tuua, võivad need olla väga kasulikud. Keeniast on saanud Eesti prioriteetne partner ja usun, et tulevikus avab see nii mõnegi ukse.

Kuidas on teie õpingud siiani sujunud? Kuidas võrdleksite seda varasema kogemusega?

Christine: Olen varem õppinud Euroopa Liidu õigust ja see oli tõeliselt raske, kuid need teadmised on teinud siinse elu minu jaoks lihtsamaks. Koolis on raske, kuid see meeldib mulle, kuna see ei ole lihtsalt osa minu tööst, vaid osa minu elust. Arvan, et poliitiku või diplomaadina tuleb iga päev õppida.

David: See on minu kolmas magistrikraad ja see on teistsugune, mitte formaalne klassikaline kõrgharidus. Me ei ole kõik välisministeeriumidest ega rahvusvaheliste suhete teadlased. Kõige lahedam osa sellest programmist on, et igaüks, olenemata oma vaadetest, vanusest või taustast, leiab siit enda jaoks midagi. Oleme nagu perekond. See on nagu Euroopa Liidu miniversioon, kus saame harjutada, kuidas tulevikus käituda.

Jemal: On näha, kuidas siin pingutatakse väga palju, et meile seda haridust anda. Meil on palju kooliväliseid tegevusi, mis on üsna head võrgustike loomiseks, kuna kontaktid ja tutvused on tänapäeval äärmiselt vajalikud. Siin tehakse väga head tööd ja see programm meeldib mulle. Usun, et Euroopa riikides on haridus väga kvaliteetne, ja loodan, et peagi on meil sama tase ka Gruusias.

Maka: Pean ütlema, et Gruusias on palju haridusasutusi tipptasemel hariduse omandamiseks. Õpingute käigus saadav vaade väljaspoolt on see, mis teeb siin õppimise erinevaks. Meil on siin ka väga huvitav segu eri riikidest, erineva kultuurilise tausta ja suhtlustasemega kursusekaaslastest. Uute oludega kohanemine – kuidas suhelda ja end professionaalselt esitleda – oli automaatselt osa meie igapäevasest elust.

Natela: See on teistsugune, kuna on palju interaktiivsem. Näiteks minu õpingud Inglismaal, mis olid küll suurepärased, olid väga teooriapõhised. Siin olen kohanud aga palju praktikuid. Minu senisest haridusteest on see kõige sobivam, mida saan kohe rakendama hakata.

Millised on teie esimesed muljed Eestist?

Jemal: Tegelikult olen Eestis juba teist korda. Mul olid Saksamaal eestlastest sõbrad, nii et ma juba tunnen seda riiki. Lisaks sellele, et Eesti ja Gruusia inimeste vahel on väga soojad suhted, ma ka armastan seda riiki. Meil on ühine vaenlane Venemaa ning see teeb meist loomulikud partnerid ja sõbrad. Seepärast on mul väga hea meel siin olla.

Maka: Olen sellest riigist täiesti vaimustuses. Eesti on täiuslikult minimalistlik. Mulle meeldib siin iga detail, iga tänav, iga hoone, kultuur. Eesti inimestel on suur süda.

Yusuf: Eesti ilm… on keeruline. Ilm oli esimene, mida märkasin! Kui oled pärit troopilisest riigist nagu Keenia, on madalaim temperatuur, millega oleme harjunud, 14 kraadi ringis. Ehkki eestlased on tagasihoidlikud, siis mida rohkem sa neid tundma õpid, seda sõbralikumad nad on. Nad on toredad inimesed, seda võin öelda.

Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) stipendiumiprogrammi valiti kokku 15 perspektiivikat üliõpilast. ESTDEV püüab koostöös partnerriikidega anda avalikele teenistujatele teadmisi parimatest praktikatest ja häid kogemusi, mis aitavad partnerriikidel täita oma arengueesmärke. ESTDEV-i stipendiaadid on pühendunud avalikud teenistujad, kes naasevad pärast õpingute lõpetamist oma kodumaale eesmärgiga mängida oma riigi arengus olulist rolli. Õpingute ajal loodud suhted ja võrgustikud tugevdavad ka sidemeid Eesti ja meie partnerite vahel, tagades kõigile helge tuleviku.