Tugevama kogukonna loomine: kuidas Eesti jätkab Ukraina ülesehitamist

ESTDEVi Ukraina arengu ja koostöö juht Margus Gering rääkis ERR Newsile täpsemalt Eesti senistest tegevustest ja tulevikuplaanidest Ukraina ülesehitamisel. 

Eesti on alates 2022. aastast aktiivselt osalenud Ukraina taastamisel ja aitab üles ehitada riigi põhjaosas Valgevenega piirnevat Žõtomõri piirkonda. Mitmed projektid on juba lõpule viidud, sealhulgas Ovrutši lasteaia ja mitme perekodu ehitus, Malõni silla rekonstrueerimine ning inimõiguste keskuse avamine. 

Eestis Ukraina ülesehitamisele suunatud kogu eelarve kuni 2027. aastani on 54 miljonit eurot ja juba praegu on käimas kümneid projekte. Nende hulka kuuluvad huvikeskus Malõni linnas, kortermajade täielik renoveerimine rohkem kui 40 perele, meditsiinitöötajate rehabilitatsioonialane täiendkoolitus ning koolitused omavalitsustele rahvusvaheliste toetuste taotlemiseks.  

Margus Gering ütles, et piirkonna inimestel on palju entusiasmi ja kohalikud omavalitsused on avatud uutele ideedele. „Nad mõistavad, et see on nende võimalus õppida meie [Eesti] parimatest kogemustest,“ lisas ta. 

Kuigi suur osa rahvusvahelisest kogukonnast keskendub konflikti eesliinidele, on suur huvi ka sellistes piirkondades nagu Žõtomõr, kus huvi on ajalooliselt olnud väiksem. „Neil ei ole kunagi olnud kogemusi koostööst välisriikide rahastajate või välispartneritega,“ ütles Gering.  

„Loomulikult on mõningaid bürokraatlikke väljakutseid, kuid sellegipoolest on koostööks vajalik suhtumine, kehakeel ja avatus olemas,“ lisas ta. 

Gering ütles, et Eesti mõju on Žõtomõris selgelt tunda. Ukrainlased on teadlikud sellest, mida tehakse - alates linna tänavatel sõitvatest bussidest kuni sülearvutiteni koolides. Ta ütles, et meeskond saab igal nädalal kümneid abipalveid. 

Eesti kogemuse jagamine 

Projekte arendatakse koostöös kohalike omavalitsustega ja ukrainlased on kaasatud kõikidesse etappidesse. See hõlmab nii „ülesehitustööd kui ka taastamist“. Gering ütles, et ehitusprojektid on tihedalt seotud kohaliku tasandi arengu ja muutustega. 

Ühe näitena toob ta vene raketi poolt kahjustatud muusikakooli taastamise. Esitati taotlus kooli renoveerimiseks, kuid pärast edasist uurimist leiti, et üle linna on kuus või seitse sarnast asutust. Kohalikud ametiasutused olid aga hädas kõigi hoonete ülalpidamisega. 

Tuginedes Eesti kogemusele optimeerimisest kõige positiivsemal viisil, tegi ESTDEV ettepaneku luua  üks huvikeskus ja koondada kõik teenused kokku. 

„Et ehitada tugevamat kogukonda, ehitada tugevamaid teenuseid,“ ütles Gering. „Me teame, et pole mõtet ehitada asju, mida nad ei suuda tulevikus säilitada.“ 

Lisaks füüsilisele hoonele on loodud ka arengustrateegia ja tegevuskava. „Kuidas saada see suurem pilt viieks, kümneks aastaks, kuidas üldiselt arendada noorsootöö sektorit,” selgitas Gering. 

Seda katsetatakse pilootprojektina, mida võib edu korral laiendada kogu piirkonnas, ütlesid kohalikud omavalitsused. Keskuses on juba avatud inimõiguste keskus. 

Teised tulevased projektid keskenduvad piirkonna pikaajalisele arengule, sealhulgas tööstusele, haridusele ja strateegilise mõtlemise parandamisele. Gering ütles, et prioriteet on ka aidata kaasa ümberõppevõimaluste loomisele, et luua uusi kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. 

Samuti avatakse piirkonnas uus kodeerimiskool, mida juhib Eesti programmeerimiskool //kood, mille asutasid tuntud Eesti idufirmade juhid Jõhvis. Gering ütles, et ka see on suurepärane näide sellest, kuidas ESTDEV aitab Eesti ettevõtetel välisturgudel kanda kinnitada. 

Mitte ühtegi korruptsioonijuhtumit 

ESTDEV koos oma partneritega on kaasatud projektide kõigil tasanditel ja neil on järelevalve selle üle, kus ja kuidas raha kasutatakse. Ukrainas on teatavasti mure ka korruptsiooniga, kuid Geringi sõnul ei ole neil seni probleeme esinenud. 

„Mitte ühtegi juhtumit,“ ütles ta. „Kui me räägime oma tööst, meie projektidest, siis pole ühtegi juhtumit, kus meil oleks isegi tunne, et võib-olla siin toimub midagi imelikku.“ 

Rääkides oma ajast diplomaadina Kiievis enne täiemahulise sissetungi algust, ütles ta, et oli mõned keerulised juhtumid, kus tuli kaitsta Eesti ärihuvisid. 

„Soovin uskuda, et nad mõistavad, et see on nende võimalus, et me oleme neid toetamas,“ ütles Gering. „Ükski pool ei saa teha ühtegi eksitavat sammu või viga, mis õõnestaks kogu koostööd.“ 

Probleemid, millega ESTDEV on kokku puutunud, on siiski seotud tööturuga. Mehi on vaja nii ehitusplatsidel kui ka eesliinil. Geringu sõnul võivad töötajad saada aga sõjaväeteenistusest vabastuse, kui nad töötavad rahvusvahelistes projektides. 

Muutuv arengukoostöö sektor 

Gering ütles, et ESTDEVi projektidele on ootus neid skaleerida ja korrata. Samuti on vaja leida rahastust välisdoonoritelt, mis täiendaks Eesti rahastust Ukrainale. 

Eesti juba sõlmis koostöölepingu järgmise perekodu rajamiseks Taipei esindusega Läti Vabariigis, mis peaks valmima selle aasta lõpuks. 

Gering ütles, et väljatöötamisel on mitmed sarnased kokkulepped ka teiste riikidega. Eesti teadmised on tema sõnul eriti nõutud nende riikide seas, kellel endal puudub kogemus Ukrainas töötamisel. 

Kuid see suundumus peegeldab ka suuremaid muutusi rahvusvahelise arengukoostöö sektoris. Riigid on üha vähem valmis annetama raha suurtele mitmepoolsetele organisatsioonidele, kus on raske täpselt kindlaks teha, kuhu või kuidas nende raha kulutatakse, ütles Gering. 

Edulood 

Eesti ettevõtted teevad kohalike ettevõtetega koostööd puitmajade ehitamisel, mille tootmine Ukrainas puudub. Kuid puidutööstus võib olla hea koht tehnoloogiliseks innovatsiooniks ja tööhõiveks. 

Eesti ettevõtted tegelevad ka oskuste arendamisega ning tutvustavad kohalikele ettevõtetele ELi eeskirju ja nende rakendamise reegleid. „Näidates, kuidas seda tehakse ja aidates neil valmistuda järgmisteks projektideks ja pakkumisteks,“ ütles Gering. 

Üks Ukraina ettevõte esitas pärast koolitust oma pakkumise ja võitis hanke ühe ESTDEVi rahastatud projekti elluviimiseks. Gering ütles, et nad viisid projekti väga hästi lõpuni. „Oleme selle ettevõttega väga rahul,“ lisas ta. 

Rääkides ESTDEVi projektide üldisest olukorrast Ukrainas, ütles ta: "Me teame, et nad on väsinud. Me teame, et nad on kurnatud, kuid nad jätkavad pingutamist. Nad jätkavad tööd, sest kaalul on nende tulevik ja nende riik."  

Loe täispikka intervjuud ERR News portaalis.