„Te ei ole üksi!“ — Eesti jagab ELi liikmeks saamise kogemust Ukraina ja Moldovaga

Autor: Marian Männi

Talvisel hommikul, Chisinau ilmetus valitsuse konverentsiruumis, ütles Taavi Toom, endine Eesti Välisministeeriumi Euroopa Liidu osakonna juhataja ja julgeolekupoliitika direktor, Moldova valitsuse töötajatele: “Te ei liitu Euroopa Liiduga mitte kellegi muu, vaid enda, oma laste ja perede heaks,” ütles Toom. “Te teete seda parema õhu ja toidu kvaliteedi, parema elu nimel!“

Kuulajad tõstsid märkmikutelt pilgud. See võibki tõeks saada! Moldova võib liituda ELiga. Veel mõned aastad tagasi oli see unistus, millest väga kõva häälega ei räägitud. Nüüd ei arutleta enam, kas Moldova liitub, vaid pigem: kuidas ja millal?

Toom viibis Moldovas kahepäevase koolitussessiooni raames, mis oli osa Eesti Rahvusvahelise Arengu Keskuse (ESTDEV) projektist, et valmistada Moldova avalik sektor ette läbirääkimisteks ja integratsiooniks Euroopa Liiduga.

Toom teab täpselt, mida Moldova praegused ELi liikmeks saamise kõnelused tähendavad. Ta oli sarnaste sündmuste keerises enam kui kahekümne aasta eest välisministeeriumis töötades. Moldova liigub mõnes aspektis Toomi sõnul Eestist kiiremini edasi. Näiteks võttis Moldoval ELi küsimustikule vastamiseks vaid seitse tööpäeva, samas kui Eestil kulus selleks umbes aasta.

„Te tegite seda uskumatult kiiresti!“ innustas Toom oma Moldova kolleege. Saalis levis rahulolev häältesumin. „Ma ei tea, kuidas te sellega hakkama saite, aga see näitab, et olete väga võimekad, kui rakendate kõiki jõude,“ lisas ta. „Ilmselt veetsite palju unetuid öid.“

Kas Euroopa Liit teeb liikluse paremaks?

ELiga liitumise eel liikus Eestis palju ebarealistlikke ning valesid eeldusi. „Üks levinud uskumus oli, et liikluskultuur muutub üleöö ja inimesed hakkavad järsku viisakalt sõitma,“ ütles Toom naerdes. Arvati ka, et EL keelab poodides Eesti puuviljade ja köögiviljade müümise, lubatakse vaid täiusliku välimusega vilju.

Samas oli ka tõeliseid ELi reegleid, mille vastu Eesti diplomaadid pidid võitlema. Eesti on võrreldes teiste liikmesriikidega erakordselt rohkete metsadega, mis on kaasa toonud metsloomade kõrge arvukuse. ELi jahipidamispiirangute järgi ei tohiks Eestis näiteks kopraid ja hunte jahtida, aga see ohustaks põllumajandussektorit või suurendaks inimeste ja loomade konflikte. 

EL tahtis ka keelata Läänemere heeringa söömise, väites, et see on mürgine, kuid see mängib suurt osa Eesti köögis ja identiteedis. „Me pidime selle eest võitlema ja ütlema, et Balti rahvad on neid väikesi kalu söönud põlvest põlve ja midagi halba pole juhtunud,“ meenutas Toom.

Toom juhtis tähelepanu sellele, et Moldova peaks valmistuma ka sarnasteks väljakutseteks ja arvestama, mis on Moldova ja moldovlaste jaoks ainulaadne ja kõige olulisem. „Te ei pea kõiki reegleid vastu võtma - rääkige läbi,“ innustas ta.

"Post-sovetlikust riigist Euroopa Liidu pereliikmeks"

Paralleelselt ELi õiguslike läbirääkimistega pidi Eesti valitsus välja mõtlema, kuidas riiki rohkem esile tõsta. Oluline oli näidata, et Eesti väärib kohta Euroopa peres ja ei ole vaid maalapp Venemaa kõrval. 2000ndate algul paistsid enamike lääneeurooplaste jaoks kõik post-sovetlikud riigid ühesugused.

Kuidas muuta riigi mainet? Selle väljanuputamine oli ametnike, nagu Toomi, ülesanne. Toom selgitas moldovlastele, kuidas nad kutsusid Eesti heliloojad ja kunstnikke appi, et luua positiivset kuvandit kodu- ja välispublikule. Tema sõnul tajutakse poliitikute sõnumeid teise varjundiga võrreldes armastatud ja austatud loomeinimestest.

Otsustati, et Eesti tutvustab end kahe peamise teema läbi: digitaalne ühiskond ja kaunis, puhas loodus. Eesti juhtkond otsis ka aktiivselt kajastust, selle asemel, et välisajakirjanike telefonikõnesid oodata. Suheldi regulaarselt meediaga ja kutsuti Eestisse tulevasi Euroopa liidrite rühmi, et kohalikku kultuuri tutvustada. „Kõik need investeeringud tasusid end mitmekordselt ära. See oli täielikult seda väärt,“ ütles Toom.

Ukraina ELi ambitsioonide toetamine

Eesti eksperdid käivad ka Ukrainas ametnikke samal teemal koolitamas. Ukraina ja Moldova alustasid liitumisläbirääkimisi samal ajal. „Eesti sai abi kakskümmend aastat tagasi ja nüüd on meie aeg oma panus anda,“ ütles Toom.

Üks koolituskoordinaatoreid, Eva-Maria Liimets, endine Eesti välisminister ja praegune ESTDEVi demokraatia ja õigusriigi valdkonnajuht, ütles, et ukrainlased on lootusrikkad ja unistavad liitumisest enne eeldatud 2030. aastat. „Meie töö on selgitada, kui aeganõudev ja süvitsi minev see protsess tegelikult on,“ ütles Liimets. „Eesti ei täitnud kunagi 100 protsenti riikliku tegevuskava lubadusi. Suurtest plaanidest on ka aktsepteeritav saavutada 70 protsenti.“

Sõja tõttu on Ukraina erandseisus, aga tegu on siiski pika teekonnaga. Liimets näeb oma rolli selles, et hoida seda praegust optimismi elus ka järgmistel aastatel.

Moldovas näitas ELi referendum, et paljud ei mõista, mis kasu EL neile võiks tuua. Umbes pool Moldova elanikest oli ELiga liitumisele vastu, samas kui välismaal elavad moldovlased hääletasid suurelt poolt. Ukrainal seda probleemi ei ole. Inimesed teavad täpselt, kuhu tulevik viib. „ELi nähakse kui võimalust suruda agressiivne Venemaa eemale,“ ütles Liimets.

Tulevikus ootab aga ees veel palju selgitustööd ELi reeglite osas. Näiteks on Liimetsa sõnul küla poodides veel müügil ilma etikettideta moosipurke. Liiduga ühinedes seda enam ei lubataks. Liimetsa sõnul võib seal ees oodata vastupanulaine. Kes ikka tahaks täiendavat bürokraatiat? Liitumisläbirääkimised pole veel aga sinnamaani jõudnud, et enid arutelusid avada.

Ukraina ja Moldova jagavad sarnast teed 

Kuigi Moldova ja Ukraina ELi teed on omavahel seotud, on suhtlus kahe riigi vahel piiratud. Eesti koges samuti piiratud suhtlust ülejäänud üheksa riigiga, mis 2004. aastal olid liitumas. Kuid kui liitumine lähenes, tihenesid ka kontaktid ning tulevased liikmesriigid hakkasid jõupingutusi koordineerima.

Hetkel jälgivad Moldova ja Ukraina arengut teised ELi liikmesriigid. „Küsimus pole ainult selles, mida EL uuele liikmesriigile annab, vaid ka selles, mida toob uus riik ise kaasa toob,“ ütles Liimets, tuues esile, et igal juhul on abi ja toetus uutele pürgijatele olemas, eriti Eestist. „Te ei ole üksi!“ rõhutas ta.