Moldova õpetajad õpivad Eestilt digioskusi

Autor: Marian Männi

Moldova õpetajad on kogunenud klassiruumi, et õppida digivahendeid kasutama. Kõigepealt on neil aga küsimusi. „Kust me saame piisavalt kaasaegseid arvuteid?“ küsib üks. „Kas uued oskused toovad ka palgatõusu?“ uurib teine.

Riigis, kus õpetaja keskmine palk jääb 470 ja 850 euro vahele ning kus paljudes koolides puudub kaasaegne tehnika, on need õigustatud küsimused. Töötuba juhatav Tudor Lapp Moldova Future Classroom Labist julgustab õpetajaid, et isegi kui kõik koolid pole veel tehnoloogiliselt valmis ja isegi kui hetkel puudub rahaline toetus õpetajatele, kes digitaalsed oskused omandavad, siis kusagilt peab ju ometi alustama. “Miks mitte kohe praegu?“ küsib ta.

Umbes kakskümmend õpetajat igast Moldova piirkonnast on tulnud pealinna, et Lappi kuulata. Hiljem viivad nad õpitu digimentoritena oma koolidesse, et teiste õpetajatega jagada.

Ainult tehnikast ei piisa

Koostöös UNICEFi ja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV) töötas Tallinna Ülikooli teadur Mart Laanpere välja koolitusprogrammi, mis põhineb Eesti kogemusel, kuid on kohandatud Moldova õpetajatele. Programm on jagatud kolmeks tasemeks ja sisaldab kümmet moodulit: pool sellest sisaldab loenguid, pool iseseisvat tööd interaktiivsete materjalide ja videodega. Õpetajad saavad teadmisi kontrollida ja koostada struktureeritud plaane tundideks.

„See pole ainult tehnoloogia õppimine, vaid pigem õpetamise parandamine digivahendite abil,“ ütleb Laanpere. Ta soovitab õpetajatel kasutada pööratud klassiruumi meetodit, kus uue materjali õpivad lapsed kodus videote ja interaktiivsete materjalide abil ning seejärel rakendatakse koolis neid teadmisi.

See lähenemine nõuab õpetajatelt aga rohkem eeltööd ja selleks ongi koolitus loodud. Eesmärk on tõhusam ja huvitavam õpetamine, tehnoloogia on vaid abivahend. „See koolitus pole mõeldud tehnoloogia õpetamiseks, vaid selleks, et õpetajad oskaksid tehnoloogiat kasutada,“ ütleb Laanpere. „Pedagoogika on alati esikohal. Tehnika toetab õpetajat, mitte vastupidi.“

Pilootprogramm on juba läbitud. Peagi hakkavad digimentorid, Lapp nende seas, õpetama oskusi ka teistele õpetajatele üle Moldova.

Koolitustel on üks reegel: PowerPointi ei kasutata. „See tapab loovuse,“ ütleb Laanpere. Ta soovitab rohkem kaasamist ja põnevust tunnis. See algab õpetajast, mitte tehnikast.

Lapp on eeskujuks. Ta viskab nalja, selgitab, julgustab. Kuulajad kihistavad ja süvenevad siis nende ette paigutatud arvutiekraanidesse.

Miks toimub Moldova hariduse digipööre just nüüd?

Muutuste laine algas pandeemia ajal, räägib õpetaja Elena Gurita. Siis olid õpetajad sunnitud digioskusi arendama, kuid tihti oli see juhuslik ja süsteemitu. Uued tööriistad tulid ja läksid, õpetajad vahetasid neid pidevalt. Seetõttu on Gurita sõnul selge ja läbimõeldud süsteem väga oodatud. Samas hoiab õpetajaid tagasi piiratud ligipääs kaasaegsele tehnikale. Võimalused on piirkonniti väga erinevad.

IT õpetaja Minadora Beiu tuleb külast nimega Gura Camencii, paari tunni kaugusel pealinnast. Tema koolis õpib 300 last. „Kõik meie koolid ja lasteaiad, on varustatud interneti, arvutite ja nutitahvlitega,” ütleb ta.

Linnades on olukord kehvem, sest tavaliselt keskenduvad suuremad projektid just külakoolide abistamisele. „Meil pole koolis sajaprotsendilist ligipääsu tehnikale,“ räägib Natalia Ursu, inglise keele õpetaja Balti linnast. „Paljudel lastel pole ka kodus arvuteid, nii et peame toime tulema sellega, mis on.“

Eesti julgustab Moldovat astuma sammu edasi

1990ndatel käivitas Eesti Tiigrihüppe programmi, mis tõi koolidesse interneti ja arvutid. Peagi mõisteti, et pelgalt tehnika olemasolust ei piisa. Õpetajad peavad ka oskama seda kasutada!

„Eesti digihüpe õpetas meile, et haridust ei muuda tehnika, vaid see, kuidas õpetajad seda kasutavad,“ selgitab Kristi Kulu, ESTDEVi haridusprogrammi juht. „Jagades oma kogemust Moldovaga, ei anna me lihtsalt tööriistu, vaid aitame õpetajatel kujundada õppimise ja õpetamise tulevikku.“ 

Isegi kui puuduvad ideaalsed võimalused, tuleb kusagilt pihta hakata.