Maailmaharidus jõuab klassiruumi: uued õppematerjalid õpetajatele

„Maailmaharidus aitab noortel näha seoseid – kuidas see, mis toimub teisel pool maailma, on seotud ka nende enda elu ja valikutega. Kui õpetajal on olemas selge tugi ja läbimõeldud lähenemine, sünnivad klassiruumis arutelud, mis ei anna ainult teadmisi, vaid aitavad kujundada arusaamist ja vastutustunnet,” ütles ESTDEV-i hariduse valdkonnajuht Kristi Kulu. 

Videoõpsi üheksa lühiloengut: õpi kodus ja koolis 

MTÜ Videoõps lõi koostöös ESTDEV-ga üheksa videoõppematerjali, mis on suunatud II ja III kooliastme ühiskonnaõpetuse tundidesse ehk 12–15-aastastele noortele. Videod käsitlevad teemasid, mis on maailmahariduse pädevusmudeli keskmes: rassism, identiteet, inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, stereotüübid ja vaenukõne, kultuuriline mitmekesisus, vaesus ja globaalne ebavõrdsus. Videod on vabalt kättesaadavad nii Videoõpsi YouTube'i kanalil kui ka e-koolikoti keskkonnas.  

Videoõps Kristo Siig tõdeb, et kuigi kõige rohkem kasutamist-vaatamisi koguvad need videod, mis on üks-ühele õppekava teemadega seotud, tuleks käsitleda ka selliseid aktuaalseid teemasid nagu rassism, vaesus või üleilmne ebavõrdsus. Aasta peale valmimist on kõige enam vaatamisi kogunud inimõiguste teemaline video, mis seostub otse 6. ja 9. klassi ühiskonnaõpetuse ainekavaga. 

Praktiline soovitus: proovi ümberpööratud klassiruumi 

Videoõpsi kogemus näitab, et videod toimivad eriti hästi ümberpööratud klassiruumi formaadis: õpilased vaatavad video koduse ülesandena, tunnis aga saab kohe minna süvitsi rühmatöödesse, aruteludesse ja analüüsi. Ühiskonnaõpetuse tundides, kus ainekava on tihe ja aega teadagi napib, on see ajavõit eriti abiks. Seejuures on läbi e-koolikoti interaktiivseid versioone jagades võimalik kontrollida, kas õpilased materjali vaatasid. Videote juures olev interaktiivne lisamaterjal suunab ka kaasa mõtlema. 

Roheline improfilm: kliimaõiglus loovuse kaudu 

Peipsi Koostöökeskuse ja Tartu Loodusmaja koordineeritud projekt tõi koolide ja noorteasutuste tundidesse hoopis teistsuguse lähenemise: roheliste improfilmide töötoad ja juhendmaterjali kliimaõigluse ja ebaõigluse teemade käsitlemiseks lühifilmide kaudu. 

Improfilmi formaat on oma olemuselt osaluslik ja mänguline: noored ei vaata, vaid teevad ise. See sobib eriti hästi nende teemade käsitlemiseks, kus soovitakse arendada õpilaste loovat ja kriitilist mõtlemist. Noorte improfilme esitleti iga-aastasel Tartu loodusfestivalil.  

Viljandi Gümnaasium: maailmaharidus ei ole eraldi aine 

Viljandi Gümnaasium võttis ette midagi keerukamat kui uue materjali loomine - süsteemse muutuse kooli igapäevases töös. ESTDEV-i toel viidi ellu projekt, mille eesmärk oli tuua maailmakodaniku pädevusmudeli identiteedi ja mitmekesisuse teema korraga nii aineõppesse (ajalugu, ühiskonnaõpetus, geograafia, psühholoogia, religioon) kui ka kõikide 10. klassi õpilaste käivituslaagritesse ja rühmajuhendajate tundidesse. Koolituspartneriks oli MTÜ Mondo. 

Loodi juhendmaterjalid nii õpilastele kui õpetajatele ja viis uut sotsiaalainete tunnikava. Projekti jooksul osales käivituslaagrites hinnanguliselt 190–200 noort, kes aitasid kaasa õppematerjali loomisel. Viljandi Gümnaasiumil on 36 rühmajuhendajat ja kolme järgneva aasta jooksul läbivad nad kõik väljatöötatud koolituse identiteedi ja mitmekesisuse käsitlemiseks 10. klassis.  

Viljandi kogemus näitab, et maailmahariduslik lähenemine toimib kõige paremini siis, kui see pole ühe õpetaja entusiasm, vaid koolikultuuri osa. Käivituslaagrid kui mitteformaalse õppe keskkond õpilaste kaasamiseks ja lisaks rühmajuhendajate kasvanud oskus ja teadlikkus keerulisi teemasid igapäevaste olukordadega seostada, on hea näide lõimitud õppest. Ehk nii peakski keerulisi ja mitmetahulisi teemasid õpetama.  

MTÜ Mondo "Avasta maailma": õpetaja käsiraamat maailmahariduse õpetamiseks 

Mondo Maailmakool uuendas 2025. aastal ESTDEV-i toel oma põhjalikku juhendmaterjali "Avasta maailma — sissejuhatus maailmaharidusse". 

Sageli arvataksegi, et maailmaharidus on eraldi aine või heategevuse ja arenguabi propageerimine. Tegelikult on see õppimisprotsess, mis võimaldab jõuda probleemide teadvustamisest isikliku vastutuse ja teadliku tegutsemiseni ning sealt edasi rahvusvahelise koostöö ja jätkusuutliku inimarenguni. Maailmaharidus on meie mõistes nii maailmakodaniku-, keskkonna-, rahu- kui ka säästva arengu haridus. Tegu on tervikliku lähenemisviisiga, mis sobib igasse ainesse: ajalukku, geograafiasse, kirjandusse, füüsikasse, kehalisse kasvatusse ja „Avasta maailma“ materjalis on konkreetsed näited iga aine kohta koos tunnitöö ideedega.  

Eraldi tähelepanu vajab ka õppevaras olev õpetaja enesehindamise vahend: neljaastmeline skaala, mis aitab õpetajal hinnata oma pädevust valdkondades nagu üleilmastumine, kliimaõiglus, identiteet, sotsiaalne õiglus jne ning annab suuniseid maailmaharidusega alustavale õpetajale. „Avasta maailma“ ei eelda, et õpetaja peaks kohe ekspert olema -maailmaharidus on koosõppimine. 

ESTDEV-i loodud õppematerjalid tõestavad, et maailmahariduse teemade lõimimine ja käistlemine ei nõua õpetajalt suurt lisakoormust või eeltööd. See algab ühest küsimusest või põnevast õppevarast tunnis, ühest videost, ühest hetkest, kus lubame endal ja õpilastel vaadata kaugemale oma klassiruumi ja mõttemustrite taha ja küsida, mida seal näeme.