ESTDEV toetab tüdrukute STEM-haridust, et Eesti haridusinnovatsioon jõuaks Ukrainasse, Keeniasse ja Ugandasse

Nende projektide abil viiakse Eesti haridusinnovatsioon Ukrainasse, Keeniasse ja Ugandasse, et kasvatada tüdrukute enesekindlust ja loovust. 

„Tüdrukute ligipääs tehnoloogiaõppele adresseerib selgelt väljakutset, mis puudutab soostereotüüpe ja ka tööjõu nappust teatud valdkondades,“ selgitab ESTDEVi hariduse valdkonnajuht Gertha Teidla-Kunitsõn. „On valdkondi, kus traditsiooniliselt on suurem roll noormeestel ja säärane erisus on loonud olukorra, kus tüdrukutel on oluliselt keerulisem siseneda STEM-maailma.“ 

Unicorn Squad innustab Ukraina tüdrukuid robootikat avastama 

Esmakordselt jõuab Ukrainasse Eestis loodud HK Unicorn Squadi tehnoloogiaprogramm. Selle eesmärk on kasvatada 8–11-aastaste tüdrukute valmisolekut lüüa tulevikus kaasa IT-valdkonnas. Žõtomõris ja Malõnis saavad õppes osaleda kokku 300 tüdrukut ning tunde viivad läbi Eestis väljaõppe saanud kohalikud juhendajad. Huviharidusena pakutav robootika- ja tehnoloogiaõpe on vaba hinnetest ja kontrolltöödest, oluline on avastamisprotsessi nautimine ja teadmine, et vigade pärast ei pea muretsema. 

Just 8–11-aastaste tüdrukute kaasamine tugineb 2025. aasta rakendusuuringule, mis analüüsis kümneid varasemaid teadustöid ning viis läbi intervjuud tüdrukute, lapsevanemate ja juhendajatega. Uuringust selgus, et valdkonnaga tutvumise ajastus on kriitilise tähtsusega: huvi tehnoloogia vastu tuleb äratada enne 11. eluaastat, sest hiljem on seda väga raske teha. Oluline tegur on ka rühma koosseis. Segarühmades kipuvad poisid haarama tööriistad, jättes tüdrukutele vaid märkmete tegemise. Kui rühmas on vaid tüdrukud, saavad just nemad ise aktiivselt tegutseda ja katsetada. 

Praktiline õpe, mis murrab stereotüüpe 

Nooremana tärganud huvi hoidmiseks panustatakse Žõtomõri piirkonnas lisaks 13–17-aastaste tüdrukute STEM-haridusse. Seda tehakse poolteist aastat kestva projektiga STEM4Girls, mida veab Eesti haridusiduettevõte Praktikal Education. Kuigi Ukrainas on naised kõrgharidusega lõpetajate seas enamuses, on neid tehnika- ja loodusteaduste erialadel vaid 14 protsenti. See ei tulene võimete puudumisest, vaid stereotüüpidest ja piiratud võimalustest. Huvi loodusainete vastu kipub kaduma just 8.–11. klassis, täpselt enne karjäärivalikute tegemist. Langusel on kolm peamist põhjust: ained tunduvad liiga abstraktsed, õpilastel puudub turvaline keskkond katsetamiseks ning napib innustavaid naissoost eeskujusid. Nende takistuste ületamiseks muudetakse õpe Eesti materjalide abil praktilisemaks ja julgustavamaks. 

Eesti eksperdid koolitasid välja 16 kohalikku õpetajat seitsmest Žõtomõri oblasti koolide juures paiknevat STEM-keskusest. Oktoobris avatakse nendes keskustes tüdrukutele klubid, kus nad saavad spetsiaalsete komplektidega teha praktilisi keemia eksperimente. See aitab muuta STEM-i käegakatsutavaks, lõbusaks ja enesekindlust kasvatavaks, näidates samal ajal, kuidas teaduslikke teadmisi saab kasutada päriselu probleemide lahendamiseks. Kuna õpetajad saavad korduvkasutatavad töövahendid ja uued põnevad meetodid, on eesmärk levitada teadmisi esialgsetest keskustest kaugemale, jõudes 80–100 täiendava õpetaja ja 700–1000 õpilaseni. 

Aafrikas innustatakse tüdrukuid julgelt oma ideid katsetama 

Lisaks Ukrainale on Eesti STEM-hariduse mudelid leidnud praktilise vajaduse ka Aafrikas. Tüdrukute võimestamiseks käivitus Keenias ja Ugandas Vivita programm Girls Prototype. Algatus toob Vivita prototüüpimismetoodika kaheksasse pilootkooli, jõudes enam kui 240 kohaliku tüdrukuni. Programmi eesmärk on arendada tüdrukutes loovat probleemilahendust ja enesekindlust, näidates, et innovatsiooniks pole vaja kalleid seadmeid, vaid piisab uudishimust ja julgusest katsetada. 

Eesti meeskond viis 16 kohaliku õpetajaga läbi paarikümnetunnise praktilise koolituse, kus keskenduti laste katsetamisjulguse toetamisele. Osalenud õpetajad tõdesid, et loomeprotsessis pole ühtainsat õiget vastust ning hirm läbikukkumise ees peab asenduma teadmisega, et eksimused on õppimise loomulik osa. Nii muutub ka traditsiooniline kõiketeadva õpetaja roll toetavaks mentoriks, kes näeb lapsi passiivsete kuulajate asemel nende endi õpiteekonna aktiivsete juhtidena. 

Nii aitab Eesti kogemus kujundada toetavat keskkonda, kus tüdrukutest kasvavad enesekindlad tulevikuloojad ja avastajad sõltumata nende asukohast. „Kvaliteetne haridus aitab tulla toime igapäevaste väljakutsetega. Soovime näha suunda kaasavama hariduse poole, kus õpetajad on toetatud, õpilased õpivad hea meelega ning haridus ise omab ühiskonnas üha suuremat väärtust,“ võtab Teidla-Kunitsõn kokku.