Kuidas Eesti muudab prügimajandust Aafrikas

Kui 2008 aastal osales Teeme Ära koristuskampaanial Eestis 50 tuhat inimest ja koguti 10 tuhat tonni prügi, siis ei osanud keegi ennustada, et kümme aastaga kujuneb sellest globaalne liikumine. Nii juhtuski. 2018.a. Maailmakoristuspäev toimus juba 169 riigis, kus osales 36 miljonit inimest korjates kokku sadu tuhandeid tonne prügi. Tegijatele oli selge, et aeg oli küps astuda ühekordsete koristusaktsioonide korraldamisest sammuke edasi süsteemsete muutuste suunal.

“Juba Maailmakoristuspäeva eel lõime Puhta Maailma Plaani ehk „The Keep It Clean Plan”, mille eesmärk oli eesmärgistada tegevused, mida ühiskonna liikmed peavad või saavad teha, et oluliselt vähendada sellise prügi teket, mida ei saa taaskasutada, ümberdisainida või komposteerida. Dokument sõnastas zero waste kontseptsiooni ehk jäätmeteta majandamise põhimõtted, eesmärgid ja praktikad, kuidas erinevates maailmajagudes jäätmekorraldust paremaks muuta,” rääkis Teeme Ära hariduse programmijuht Kadri Kalle.

Eestil on oma lugu, mida jagada. 1990. aastatel olid Eesti jäätmemajanduse väljakutsed sarnased nendega, mida mitmed riigid Aafrikas või mujal maailmas täna lahendama peavad. Tookord oli Eesti edu aluseks väga selgelt seatud eesmärgid nagu ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise korraldamine ning keskkonnareostuse vältimine prügilates. Ülioluline roll oli ka Skandinaavia riikidel, kelle eksperdid koolitasid Eesti spetsialiste ning tutvustasid praktilisi lahendusi prügimajanduse korraldamiseks.

“Tänasel päeval oleme meie koolitaja rollis. Saame Eesti mudelit, meie teadmisi ja oskusi kasutada partnerriikide arengutee toetamisel,” kinnitab Kadri Kalle.

Jäätmekäitlus toimib paremini kohalikul tasandil

Keenia võttis 2017. aastal vastu seaduse, mis keelustas kilekottide kasutamise. See oli julge ja teedrajav samm, kuid ei avaldanud oodatud mõju. Kilekotte küll turgudel ja poodides ei näe, kuid need on asendunud ühekordsete õhukeste sünteetilisest riidest kottidega. Ühekordsete plastesemete asendamine muudest materjalidest ühekordsete esemetega ei ole lahendus. Nairobis on prügi ringlussevõtu määr umbes 15%.

Teeme Ära projekti eesmärk oli kodanikuühenduste koolitamine ja kogukondade teadlikkuse tõstmine, et tugevdada jäätmemajandust Aafrika riikides. Kadri Kalle sõnul ei pruugi Eesti mudel alati olla parim kohalike probleemide kaardistamiseks ja lahendamiseks. Seetõttu on alati kaasatud kohalikke organisatsioone, kelle abil on koolitusprogrammid üle vaadatud ja kohandatud vastavalt Aafrika oludele ja konkreetsetele vajadustele. Õigete ja huvitatud sidusrühmade kaasamine kohalikul tasandil on oluline süsteemsete lahenduste loomiseks, sest protsessid riiklikul tasandil on aeglased ning jäätmekäitlus ei ole sageli  riigi prioriteetide hulgas.

Üks selliseid kohalikke organisatsioone on Kutoka Urban Slums Initiative, kellega Kadri Kalle Keenias tegutsedes kohtus. Nende eesmärk on Nairobi slummide elanike, eelkõige jäätmekorjajate elu parandamine. Suur osa Kutoka Urban Slums Initiative tegevustest on seotud lobitööga nii valitsuse suunal kui ka partnerite leidmiseks. Aga korraldatakse ka koolitusi slummielanikele endile, et tõsta kogukonna teadlikkust jäätmeteta majandamisest.

„Tänasel päeval oleme meie koolitaja rollis. Saame Eesti mudelit, meie teadmisi ja oskusi kasutada partnerriikide arengutee toetamisel.“ 

– Kadri Kalle, Teeme Ära hariduse programmijuht

Ühistud parandavad jäätmekorjajate töötingimusi

Globaalses lõunas on jäätmekorjajad jäätmemajanduse oluline lüli, kuna sorteerivad prügi seast välja ringlussevõetavad materjalid. Kui Keenias käib prügi sorteerimine suurtes prügilates, siis Tansaanias, Bonyokwa piirkonnas on juba kaks aastat kasutusel olnud jäätmejaam, mida haldab jäätmekorjajate ühistu.

Kuuel päeval nädalas kogutakse 14 0000 elanikuga Bonyokwas jäätmeid kõikidest majapidamistest. Majapidamised ise sorteerivad oma jäätmed nelja kategooriasse: biojäätmed, ringlussevõetavad jäätmed, ohtlikud olmejäätmed ja kõik muu. Jäätmejaamas sorteerivad töötajad jäätmeid edasi, kategoriseerivad ringlussevõetavad  materjalid ja müüvad need edasi taaskasutusega tegelevatele ettevõtetele. Biojäätmeid kompostitakse kohapeal. Osa sellest kasutatakse spetsiifilist liiki kärbsevastsete (Hermetia illucens) kasvatamiseks, mida müüakse kanasöödana. Osa läheb naabruses asuvasse aeda juurviljade kasvatamiseks.

Projekti veab Ana Rocha koos oma organisatsiooniga Nipe Fagio. Ana osales eksperdina ka Teeme Ära online koolitusel.

“Meie koostöö Teeme Ära sihtasutusega pani aluse zero waste teema eestkõnelejate kujunemisele Aafrikas. Alati pole lihtne alustada ühiskondliku liikumisega ja selgitada, mida tähendab jäätmeteta elukorraldus. On vaja karismaatilisi ja teadlikke inimesi, kes suudavad oma kogukondi mobiliseerida ja aidata neil oma harjumusi muuta,” selgitas Ana Rocha. “Me loodame, et meie koostöö Teeme Äraga jätkub ning saame laiendada oma tegevust jäätmeteta majandamise tutvustamisel ja propageerimisel,” lisas Rocha.

„Just parimate praktikate jagamine ja kohalike organisatsioonide toetamine võiks olla Eesti roll Aafrika prügimajanduse arendamisel,“ väitis Kadri Kalle.

Alati pole lihtne selgitada, mida tähendab jäätmeteta elukorraldus ja alustada ühiskondliku liikumisega. On vaja kirglikke ja teadlikke inimesi, kes suudavad oma kogukondi mobiliseerida ja aidata neil oma harjumusi muutma.”

– Ana Rocha, Nipe Fagio tegevdirektor

Kollektiivne vastutus Aafrika prügimajanduse arendamiseks

Nii Euroopas kui Aafrikas on enim huvi tuntud Eesti 2005. aastal loodud pandipakendi süsteemi vastu, mis on tagatisrahaga kaetud joogipakendite – klaaspudelite, plastpudelite ja metallpurkide – kogumise, arvestamise ja töötlemise automaatide ühtne üle-eestiline logistiline süsteem. Selle süsteemi tulemusena on Eestis kokku kogutud juba üle 4,8 miljardi pandipakendi.

Keenias on hetkel arutamisel tootjavastutussüsteem ning selle arendamisel vaadatakse tugevalt Euroopa poole, kus Eestil on hea toimiv näide, pakkudes läbipaistvat ja keskkonnasäästlikku lahendust. “Saame jagada oma kogemusi jäätmealase seadusloome ja praktikate loomisel nii nagu meid toetasid teised riigid 90ndate alguses,” ütleb Kadri Kalle.

Loe lisaks:

Waste stories from Kenya – getting to know the locals
Waste story from Tanzania – visiting a zero waste community

*Artikkel ilmus rubriigis Koos muudame maailma paremaks, mis kajastab ESTDEV-i rahastatud projektide tulemusi, tunnustab partnereid ning nende panust jätkusuutliku maailma loomisesse.