Kiievis avati Eesti toel Tallinna Mehhanismi küberprojektide rakenduskeskus
Ukraina küberkerksuse toetamiseks loodud Tallinna Mehhanism avas Kiievis rakenduskeskuse, mis hakkab koordineerima algatuse raames ellu viidavaid küberturvalisuse ja küberdiplomaatia projekte.
Eesti ja teiste liitlaste loodud Tallinna Mehhanismi rakenduskeskuse eesmärk on suurendada Ukraina küberturvalisuse toetuseks antava rahvusvahelise abi tõhusust ja projektide elluviimist. Rakenduskeskus loodi Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse – ESTDEV ja EU CyberNet'i toetusel.
Ukraina digiarengu ministeeriumi Euroopa integratsiooni aseminister Valeriya Ionan ütles, et Ukraina seisab silmitsi ajaloo kõige kõrgtehnoloogilisema sõjaga.
“Lisaks raketilöökide põhjustatud hävingule seisab riik iga päev silmitsi kriitilise infrastruktuuri vastu suunatud küberrünnakute lainetega. Selles kontekstis on rahvusvaheliste partnerite - nii valitsuste kui ka erasektori - toetus riigi digitaalse vastupanuvõime tagamiseks väga oluline. Mõistes, et selline toetus saab olla tõhus ainult hästi koordineeritud koostööna, algatas Eesti välisministeerium Tallinna Mehhanismi loomise," kommenteeris Ionan. "Sellest on saanud platvorm, mis ühendab mitmete partnerriikide jõupingutusi ühises võitluses küberohtude vastu ja Ukraina digitaalse infrastruktuuri kaitsmisel. Rakenduskeskus Kiievis aitab tugevdada partnerite vahelist koostööd ja tagada Ukraina digitaalsele turvalisusele stabiilset ja pikaajalist tuge."
Selle rakenduskeskuse üks peamisi ülesandeid on toetada ja töös hoida veebiplatvormi Kataloog, mis lihtsustab doonorite ja Ukraina institutsioonide vahelist suhtlemist. See võimaldab Ukraina osapooltel esitada projektitaotlusi, samal ajal kui rahvusvahelised rahastajad saavad valida ja rahastada oma prioriteetidega kooskõlas olevaid küberkaitse algatusi.
"Tallinna Mehhanism on ainulaadne formaat, mis võimaldab doonoritel ühendada ressursse, vältida dubleerimist ja toetada Ukrainat seal, kus seda kõige rohkem vajatakse. Eesti jaoks ei ole see algatus ainult küberabi - see on tugeva digitaalse koalitsiooni loomine Ukraina ümber," ütles Eesti küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Tanel Sepp.
“Hea meel on näha, et Eesti ja meie partnerite ellu kutsutud algatus on lühikese ajaga võimsalt kasvanud. Kuna Ukraina kübervastupidavus on olulisem kui kunagi varem, on rakenduskeskus Kiievis Tallinna Mehhanismi arengus loogiline samm. See annab hea ja selge pidepunkti algatuse koordineerimiseks ning veelgi rohkemate partnerite kaasamiseks ja projektide ellu viimiseks,” ütles Klen Jäärats, ESTDEVi tegevjuht.
Rakenduskeskuse ülesanne on kaasata ka erasektor - nii Ukraina kui ka rahvusvahelised kübervaldkonna ettevõtted - Tallinna Mehhanismi projektide elluviimisse. See võimaldab eraettevõtetel panustada algatuse ökosüsteemi ja osaleda erinevates projektides ohtude tuvastamisest ja intsidentidele reageerimisest kuni Ukraina küberturbe spetsialistide koolitamiseni.
Tallinna Mehhanism käivitati 2023. aastal rahvusvahelise vastusena kasvavatele küberohtudele ja Venemaa jätkuvale agressioonile. Selle ülesanne on tugevdada Ukraina küberkaitset, muutes rahvusvahelise abi tõhusamaks ja koordineeritumaks partnerriikide vahel. Tallinna Mehhanismi kuulub lisaks Ukrainale 11 liikmesriiki: Suurbritannia, Taani, Eesti, Itaalia, Kanada, Holland, Saksamaa, Poola, USA, Prantsusmaa ja Rootsi. Euroopa Liit ja NATO on ametlikud vaatlejad.
Algatuse raames rakendatakse juba kümneid projekte: küberturvalisuse hindamine, koolitusprogrammid ja Starlink-terminalide pakkumine, millel on oluline roll Ukraina digitaalse vastupanuvõime säilitamisel.
Tallinna Mehhanism ja selle rakenduskeskus kujutavad endast rahvusvahelise koostöö raamistikku ja vahendeid, mis aitavad Ukrainal kaitsta oma suveräänseid õigusi küberruumis ja kohaneda pikaajaliste küberjulgeoleku väljakutsetega.
Seotud artiklid