ESTDEVi Aafrika regiooni juht Katrin Winter: arengukoostöö on üks viis uutele turgudele sisenemiseks

Katrin Winteri sõnul on suhted Aafrikas töötamise üks põhikomponente, mistõttu ESTDEV investeerib aega ja pingutab, et tagada kohaliku konteksti selge mõistmine ja arenguprojektide kohandamine vastavalt kohalikele vajadustele. 

“Aafrikas on 54 riiki. See ei ole ainult üks turg. Tuleb olla kohal ja investeerida sellesse, et teada saada, kuidas asjad kohapeal toimivad,” ütles Winter. “Ei olemas copy-paste lahendusi. Me investeerime suhetesse.” 

Katrin Winter (KW) rääkis sellest teemast põhjalikumalt Äripäeva raadios Hando Sinisalule (HS) antud intervjuus. Nad rääkisid Aafrika riikide ja Eesti vahelisest arengukoostööst ning Eesti erasektori panusest arengukoostöösse. Nende vestlus on allpool välja toodud. 

Intervjuu on järelkuulatav Äripäeva kodulehel. 

HS: Kui meid nüüd kuulavad ettevõtjad, kes tegelevad IT ja koolituste valdakondadega, siis mis laadi võimalusi ESTDEV sellistele ettevõtetele pakub? 

KW: Võimalusi on palju. Tegelikult peale IT ja koolituste on meil väga tugev suund ettevõtlus ja ettevõtluse arendamine. Kohe-kohe on tulemas ka üsna suur 700 000 eurone hange ettevõtluskiirendi loomiseks, mis ei ole ainult piiratud meie nelja prioriteetriigiga, vaid fookusega kogu Sahara-tagusele Aafrikale. 

Aga lähtudes sellest, mida on Eestil pakkuda, mis on Eesti kogemus ja mille poolest Eestit tuntakse, on number üks ikkagi e-valitsemine ja kõik sellega seonduv, näiteks e-teenuste ehitamine või küberturvalisus. Kindlasti käib nende juurde eelnevalt uuringud-kaardistused ja e-teenuste juurde käib alati ka koolitused. Just sel ja eelmisel aastal on toimunud hästi palju erinevaid koolitusi Keenias, aga ka Namiibias ja Botswanas ning me näeme, et selliseid koolitusi tuleb kindlasti veel. 

Need neli riiki, mis sa mainisid, on meie prioriteedid, kuid kui me räägime Euroopa Komisjoni või teiste doonorite rahadest, siis järjest enam on projektid regionaalsed. Näiteks e-teenused, koostalitlusvõime arendamine ja muu sellisega tegutseme me üle piiride. Ida-Aafrikas on Tansaania suuresti pildis ja erinevad teised riigid. 

HS: Loen teie LinkedIni postitusest, kus on välja toodud seitse uut projekti ja ettevõtted nagu BCS Koolitus, Garage48 ja samuti mitu ülikooli, kes neid projekte ellu viivad. Millised organisatsioonid Eestist üldse viimastel aastatel on teie kaudu rahastust saanud, et Aafrikas midagi teha? 

KW: Need seitse projekti on meie tänavusest Aafrika taotlusvoorust, mis toimub igal aastal. Seal on meil samuti peamised teemad e-valitsemine, ettevõtlus ja haridus. Aastatega näeme järjest enam, et hariduses on rohkem tegijaid ja ülikoolid on väga huvitatud koostööst. Ja palju ongi olnud erinevaid koolitusi - näiteks kuigi Garage48 teeb peamiselt häkatone, siis ka sinna sisse on alati põimitud mingi koolituse element. 

Me näeme, et projektid, mida Eesti rahastab, on meie jaoks ikkagi osa suuremast Aafrika programmist. 

HS: Aga kes veel peale nende, keda ma nimetasin? 

KW: Näiteks Cyberneticat oleme toetanud Namiibias mitu aastat, kes ehitasid Namiibiasse X-tee nimega Nam-X. BCS Koolitus tegutses Botswanas eelmisel aastal. Kindlasti MTÜ Mondo, kes on juba teada-tuntud arengukoostöö organisatsioon. Sel aastal oli meil uus tulija HK Unicorn Squad, kes koostööd Mondoga hakkavad tegelema naiste ja tüdrukute võimestamisega. 

Kuna meie mandaat on eelkõige arengukoostöö, siis meil on nii MTÜ-d, akadeemia kui ka eraettevõtted kõik on voorudesse oodatud. Tore oleks kui nad tulevad vooru konsortsiumitena, et projektide kaudu saaks neid erinevaid valdkondi ühendada. 

HS: Ettevõtja vaatest on oluline, et selle taotluse koostamisele kuluv aeg ja energia on väärt seda võimalikku võitu. Millistest summadest nende projektide puhul jutt käib? 

KW: On ikka mõtet aega sinna panustada! Üks projekt saab maksimaalselt olla 100 000 eurot, kuid arengukoostöö võikski ettevõtja jaoks olla üks viis, kuidas uut turgu katsetada ja uue turuga tutvuda. Ja turud on seal suured, näiteks Keenia rahvaarv on 55 miljonit. 

Arengukoostöö on selline hea võimalus natuke varbad vette kasta ja aru saada, mis seal toimub. 

HS: See siis on nagu selline väike turule sisenemise tegevus, et nuusutada kohalikku õhku ja saada aimu, mis seal toimub? 

KW: Jaa, just. Seda võib sellisena vaadata ja kindlasti selline see arengukoostöö projekt on Eesti ettevõtete jaoks. Muidugi esimene eesmärk nende projektide puhul on tuua mingit kasu sinna riiki, kus sa tegutsed.  

Meie Eesti ja ESTDEVina oleme tegelikult natuke seganud seda maailma arengukoostöö tavapärast opereerimist, sest me tugevasti teeme koostööd oma erasektoriga. Tegelikult on see kokkuvõttes ka jätkusuutlikum, sest see üks projekt võib olla sisenemine turule, kuid sealt edasi võivad uued võimalused tekkida. Ida-Aafrikas on meil ju ka EIS kohal, kellega me teeme koostööd ja kes ühel hetkel võtab meie alustatud töö üle.  

HS: Aafrikaga seoses on ka päris palju eelarvamusi ja müüte, sealne ärikultuur on paljuski erinev meie omast, näiteks ajast ja tähtaegadest kinni pidamine, ja see võibolla hoiab ka paljusid tagasi. Samas Aafrika on pikas perspektiivis sisuliselt ainus kasvava rahvastikuga piirkond maailmas ja see turg on meeletu kasvupotentsiaaliga. Kuidas neid müüte siis kummutada või kuidas Sa julgustaksid Eesti ettevõtjat? 

KW: Esiteks, Aafrika on väga suur kontinent, kus me räägime 54 väga erinevast riigist. Aga kui üldistada, siis tõesti, Aafrikas on ajal natuke teistsugune mõõde. 

Väga oluline on kohalolu, seal kohal käimine ja suhted. Väga palju põhineb ikka suhetel ja mitte ainult sellistel profesionaalsetel töösuhetel, vaid sa pead sellesse panema ikka 100% oma ajast, et võita see inimeste usaldus. 

Eestit väärtustatakse seal partnerina ja meil ei ole seal negatiivset ajalugu. Üleüldiselt meil suurt ajalugu Aafrikas ei ole, aga meid teatakse 90datest meie tegude pärast. Meil on hea pinnas loodud ja meid võetakse alati vastu. 

Minu kogemusel peetakse ikka kinni kokkulepetest. Meid aitab ka see, et meil on kohapeal (Keenias) inimesed olemas. Kui kellelgi on vaja abi, nõu või kontakte, siis me aitame hea meelega. 

Aga kindlasti ei maksa karta. Pigem võtta seda nagu seiklust ja kõik asjad saavad tehtud. Kuid kohal peab olema. Ja peab aru saama ja endale selgeks tegema, kuidas need erinevad kultuurid toimivad. 

HS: Aga üks selline müüt - kas see on müüt, kohe saame teada – on see sama loogika, et siseneme arengukoostöö rahadega sinna turule ja siis on hea võimalus hakata seal “päris äri” ajama, kuid siis juhtub see, et rahastus saab otsa ja siis sealt edasi nagu ei juhtu midagi. Et ettevõtted ja kohalikud partnerid ei ole valmis oma raha mängu panema – kas see vastab tõele? 

KW: Jah ja ei. Ajalooliselt on tõesti nii, et suured doonorid tulevad ja lajatavad miljonitega ja inimesed elavadki projektidest.  

Kuid siin on jällegi erinevus sellega, kuidas meie opereerime. Esiteks, meie ei tee ühtegi projekti, mida ei ole vaja, mida me ei ole kooskõlastanud sealsete partneritega. Me paneme hästi palju aega sellesse, et koos disainida neid programme ja projekte ning sealt tulebki see oma osaluse tunne. Ja tegelikult ikka pannakse küll oma eelarvet projektide alla. Kuigi meie oleme n-ö doonori rollis, siis see koostöö on kohaliku partneri jaoks üks etapp teekonnal ja pärast projekti läheb see asi ikkagi jätkusuutlikult edasi. 

Eestina me oleme väike doonor väikeste ressurssidega ning me saame endale lubada teha neid projekte ainult ühe korra ja me peame siis tegema ühe korraga õigesti. See koos loomine ja koos tegemine on hästi oluline. 

HS: Selles mõttes seda hirmu ei ole, et kui doonori raha otsa lõpeb, siis nendega äri enam edasi teha ei saa? 

KW: Eks seda kindlasti natuke on, aga selleks tulebki teha põhjalikku eeltööd. Peab käima kohal, peab aru saama, mida on päriselt vaja ja tihtipeale ka seda, et kes päriselt otsuseid teeb. See ei pruugi olla see inimene, kes koosoleku ruumis sinu ette istuma pannakse. Selle tõttu ongi vaja konkreetset olukorda sügavuti uurida. 

HS: Teine selline müüt või hirm on see, kui vahetuvad valitsused. Tulevad võimule uued riigijuhid, kes vahetavad välja kõik ametnikud ja kõik need kontaktid on kadunud. Kui suur see risk on? 

KW: See on risk, kuigi kõiki ametnikke tavaliselt välja ei vahetada. Ministrid ja kantslerid kindlasti, aga sellised reaametnikud jäävad üldiselt püsima. 

Aga tõepoolest valimised mõjutavad erinevatel viisidel. Näiteks olin just hiljuti Sambias, kus me rääkisime eID-st ja e-valimistest. Seal on küll valimised järgmisel aastal, kuid opositsioon on blokeerinud ära eID edasi arendamise, sest nad kardavad, et valimised varastatakse. 

Selliseid teemasid tuleb ette, mingid projektid tõesti on keerulisemad valimiste eelsel ja järgsel ajal. Aga samas on ka nii nagu siin, et valimiste eel tahetakse asju ära ka teha. 

HS: Aga kui nüüd üldistada, siis mis peale e-riigi võiksid veel olla Aafrikas need kohad, kus Sa näed suurt kasvupotentsiaali ja mille vastu seal huvi on ka väljaspool doonoreid? 

KW: Peaaegu kõikides Aafrika riikides, kus mina olen käinud, on praegu võibolla isegi suurim probleem noorte tööpuudus. Väga palju vaadatakse ettevõtluse ja iduettevõtluse arendamise poole. Siinkohal saab jälle Eesti mängu tulla. 

Nii doonorid kui ka need riigid ise liiguvad praegu sinna mentorlus, töökohtade loomine, erinevad (ettevõtluse) kiirendid suundadesse. Ja hästi palju vaadatakse eraettevõtete poole just tehnoloogia ja IT valdkonnas. Kindlasti siin on Eesti ettevõtetel võimalusi enda kogemusi jagada ja selle kaudu kasvõi endale sealt tulevasi töötajaid kasvatada. 

HS: See on üks huvitav teema ja teame, et mõned on ka juba proovinud teha endale Aafrikasse arenduskeskuseid. See sama noorte tööpuudus tähendab ka ju seda, et võiks olla n-ö pakkuja turg, kus on võimalus valida. Mis see kogemus on Aafrikas töötajate palkamisega? 

KW: Meil oli siin talendiprogramm Keeniaga, kus me tõime noori keenialasi Eesti ettevõtetesse praktikale. Sellest on igati head kogemused. Noorte töökultuur on selles mõttes sama mis meil, et nad on kohusetundlikud.  

Koha peal luuakse hästi palju luuakse kõnekeskusi ja inglise keel on üldiselt levinud. Kõnekeskusi, kus saab korraga tuhandetele tööd, kerkib tõesti väga palju erinevatesse riikidesse. 

Ma arvan, et ei tasu karta. Ülikoolide - neid on seal väga palju - tase on ka kohati väga hea, et n-ö talenti otsida Aafrikast tasub küll. Eriti mõeldes sellele, kus on see tuleviku turg.