ESTDEV toetab Uganda algkooliõpetajate digioskuste arendamist

Selle eesmärgi saavutamiseks toetab ESTDEV kohalikele algkooliõpetajate kolledžitele suunatud koolitusprogrammi, mis hõlmab lisaks tulevastele õpetajatele ka õppejõude ja haridusasutuste juhte. Projekti viivad ellu MTÜ Mondo ja täiskasvanuhariduse täiendkoolitustega tegelev Eesti ettevõte Innowise  koostöös Uganda haridus- ja spordiministeeriumi ning viie algkooliõpetajate kolledžiga: Moroto, Kabale Bukinda, Sancta Maria, Soroti ja Kabulasoke.

Mõtteviisi muutmine on esimene samm digipädevuste arendamisel

Sel kuul Eestis viibinud Constance Agasha Kabale Bukinda algkooliõpetajate kolledžist ja Mercy Sharon Nansubuga Soroti algkooliõpetajate kolledžist selgitasid lähemalt katsumusi, mis kaasnevad Ugandas digivahendite õppetöösse kaasamisel.

Lisaks taristuga seotud probleemidele – nagu ebakindel elektrivarustus, lünklik internetiühendus ja seadmete piiratud kättesaadavus – tõid mõlemad esile, et personali peamine takistus digivahendite kasutuselevõtul on vastuseis muutustele. Osa õpetajaid lähenevad pensionieale, teised aga soovivad õpetada täpselt nii, nagu neid endid kunagi õpetati. Mõlemal juhul on vaja, et nad mõistaksid ja näeksid, millist kasu uued tööriistad neile ja nende õpilastele toovad.

Siinkohal osutus väärtuslikuks Eesti kogemus digitaliseerimisel. Õppevisiidi programmi kaasautor Innowise´is Kaarin Peet on oma töös Eesti koolides näinud muutuste juhtimise olulisust ning arvestas õpitud õppetundidega ka programmi kavandamisel. „Inimestele võib anda roboteid ja ruutereid ning õpetada neid kasutama, kuid tegelik muutus sõltub sellest, kui valmis inimesed on,“ ütles Peet. „Olukord on küll erinev, kuid inimesed Eestis ja Ugandas ei olegi nii erinevad. Saladus peitub just mõtteviisi muutmises.“

Äsja omandatud digioskused võeti kasutusele juba enne koolituse lõppu

Sageli napib digioskusi just õppejõududel endil. Seetõttu on neil keeruline digivahendite kasutamist tudengitele edasi õpetada, samuti piirab see õppijate ligipääsu digitaalsetele õppematerjalidele. Näiteks on paljud kolledžite õppurid juba töötavad õpetajad, kes sõidavad nädalavahetustel kooli, et õppetöös osaleda. Kui neil pole mingil põhjusel võimalik füüsiliselt kohale tulla, jäävad nad õppetööst maha. Tänu Eesti pakutavale digikoolitusele saavad kolledžite õppejõud nüüd aga läbi viia veebitunde ja jagada materjale digitaalselt, selmet piirduda vaid paberiga.

Augustis toimunud koolitustel nägi Mondo Uganda tegevuste koordinaator Veronica Faith Nuwamanya, kuidas kolledžite koolitajad oma äsja omandatud teadmisi kohe rakendasid. Osalejaid tuli erinevatest õppeasutustest ja kuna tegu on töötavate inimestega, pidid nad oma tööülesandeid täitma ka koolist eemal olles. „Märkasin juba koolituste ajal, kuidas õppejõud andsid veebitunde. Pauside ajal oli näha, kuidas nad läksid välja, istusid kuskile maha ja viisid oma õpilastele läbi e-tunde,“ rääkis Nuwamanya.

Õppereis Eestisse inspireerib koolijuhte ja avardab silmaringi

Koolitusprogrammis on 62 osalejat: 50 õpetajat viiest kolledžist, 10 juhtkonna liiget osalevatest asutustest ning kaks Uganda haridus- ja spordiministeeriumi esindajat. Agasha rõhutas juhtkonna kaasamise olulisust digikoolitustesse. Direktorina on tal vaja innustada õppejõude digivahendeid kasutama, sest paljude jaoks on see esmakordne kogemus. „Juhina võin ma küll küsida, miks mitte asju uutmoodi teha, kuid isiklike teadmiste puudumisel on võimatu teisi päriselt aidata. Mulle väga meeldis koolituse ülesehitus, sest sinna kaasati ka meid, kes me peame teisi juhendama. Kui mind poleks koolitatud, ei suudaks ma õpitut jälgida ega pakkuda tuge ja julgustust,“ ütles Agasha.

Õppevisiidil inspireeris Nansubugat Eesti koolijuhtide kompetentsimudel ning see, kuidas juhtkond visiooni loob. „Mulle väga meeldis see mudel, sest see toetab kooli arengut, professionaalset kasvu ning õpilaste õppimist ja heaolu. Kui kõike seda juba algusest peale väärtustada, siis see mudel ka toimib. Meil on samuti Ugandas koolijuhtide ühendus, ent see ei tegutse nii nagu siinne. Lisaks IT-valdkonnas õpitule avardas Eesti praktikaga tutvumine minu silmaringi ning aitas näha asju uues valguses. Kui soovid asutuses muutusi, tuleb alustada juhist. Kui juht on muutuse omaks võtnud, liigub see sealt edasi ka teisteni,“ rääkis Nansubuga.

Naised hariduses kujundavad ka tehnoloogiamaailma

UNESCO andmetel on õpetamine tugevalt naiste ülekaaluga elukutse – umbes 68% maailma algkooliõpetajatest on naised. Õpetajate koolitamine digivahendite kasutamisel on üks viise, kuidas pakkuda tüdrukutele positiivset eeskuju STEM-valdkonnas. Ühtlasi on naised koolide juhtivatel kohtadel alaesindatud. Suurepäraste digioskustega õpetajatel võib olla parem võimalus liikuda edasi juhipositsioonidele, mis tähendab, et sellistel täiendkoolitusprogrammidel on potentsiaali seda ebavõrdsust vähendada.

Eesti õppereisi ajal avaldas Nuwamanyale suurt muljet naisõpetajate hulk, kes veavad oma koolides erinevaid digialgatusi. „Mul on hea meel näha, et naised on siin tehnoloogiaga nii tihedalt seotud. Eile olime koos ühe naisõpetajaga Pärnu koolis – tal puudus varasem tehnoloogiaalane taust, kuid nüüdseks on temast saanud oma kooli üks juhtivaid tehnoloogiaõpetajaid. Ta oli mulle tõeliseks inspiratsiooniks. Need on lood, mille saame endaga koju kaasa võtta ja julgustada sealseidki naisõpetajaid tehnoloogiaga tegelema,“ jagas Nuwamanya oma muljeid.

Koolitajate koolitamine on jätkusuutlike muutuste eeldus

Projektis osalevas viies õpetajate kolledžis on kokku umbes 200 töötajat ja ligi 770 tudengit, kes õpivad algkooliõpetajateks. Nemad annavad omakorda digioskusi edasi nii oma kolleegidele kui ka õpilastele.

Projekti mõju ulatub aga neist numbritest veelgi kaugemale. Osalevad kolledžid pakuvad täiendkoolitusi ja tuge ka mitmetele ümberkaudsetele koolidele, kuhu kuulub veel omakorda ligi 300 töötajat ja 5000 õpilast. Nansubuga sõnul parandab projekt ka nende digipädevusi: „Soroti kolledžil on oma tugivõrgustik. Kõikides nendes harudes on meil koordineerivad õppejõud. Kui nad omandavad erinevaid IKT-oskusi, lähevad nad tagasi oma kogukonda ja õpetavad sealseid õpetajaid. Nii levibki koolituse mõju üle terve riigi. Kuna meie õppejõud on pärit väga erinevatest ja kaugetest piirkondadest, viivad nad koolituselt saadud teadmised endaga igasse riigi nurka.“

ESTDEV-i hariduse valdkonnajuhi Gertha Teidla-Kunitsõni sõnul on kvaliteetne professionaalne areng võtmetähtsusega, et saavutada jätkusuutlikke muutusi hariduses. „Selleks, et Aafrika õpilased saaksid parima võimaliku hariduse, peame tagama õpetajatele asjakohase koolituse ja oskused, et nad suudaksid toetada iga oma õpilase potentsiaali. See on eriti oluline praegusel ajal, mil digioskused ja digipööre kujundavad inimeste elusid kõikjal maailmas,“ lausus Teidla-Kunitsõn.