ESTDEV jagas välja õpilasleiutajate riiklikul konkursil neli maailmahariduse eripreemiat

Auhinnatseremooniat avades ütles president Alar Karis , et igas ametis olles on võimalik leida midagi, mida saab paremaks teha, tuleb vaid osata näha võimalusi. “See ongi leiutamise juures peamine – kõigepealt peab märkama probleemi. Seejärel saab mõtlema hakata, milline lahendus on kõige nutikam ja kasulikum. Alati ei pea see olema mõni masin, teinekord tuleb lihtsalt asju teistmoodi tegema hakata. Kui osata nii mõtlema hakata, saab leiutamisest eluviis. Ja see on üks mõnus eluviis. See on kasulik kõigi teiste jaoks, sest siis läheb ka meie elu paremaks. Aga mõnus ka teile endale, sest nuputamise ja avastamise rõõm on üks vägev doping,“ sõnas president Karis.

Eesti Teadusagentuuri õpilasleiutajate riiklikul konkursil andis ESTDEV neli maailmahariduse eripreemiat kokku kuuele noorele leiutajale. Eripreemia tunnustas aktiivseid noori, kes on motiveeritud ja võimelised andma oma panuse õiglasema ja kestlikuma maailma loomisesse. Auhinnad andis üle ESTDEV-i projektijuht Annika Leek.

“Õpilasleiutajate konkurss pakub noortele võimaluse arendada loovust ja innovaatilist mõtlemist, suurendades samal ajal nende teadlikkust globaalsetest arenguprobleemidest ning maailmakodanikuks olemise tähtsusest. Maailmahariduse eripreemia tunnustab koolinoori, kelle leiutised aitavad luua tasakaalukamat ja jätkusuutlikumat maailma. Näiteks aitab tagada puhta looduskeskkonna, mis puudutab meid kõiki,” selgitas Leek.

Noorim eripreemia pälvinu on Villem Mesila, Kurtna kooli 1. klassi õpilane, kes leiutas robotpinali erivajadustega lastele. Robotpinal on loodud selleks, et aidata erivajadustega lapsi, pakkudes kasutajasõbralikku ja iseseisvust toetavat lahendust koolis. Suured nupud, hääljuhtimine ja värvilised indikaatorid muudavad pinali kasutamise mugavaks ning vähendavad vajadust keeruliste liigutuste või käsitsi toimingute järele.

Maailmahariduse eripreemia pälvisid Keila kooli 6. klassi õpilased Noora Kulp ja Lenna Valtna oma töö „Veepuhastuspoi “Sõpsu”“ eest. Prügi sattumine merre on oluline probleem, mis mõjutab eluringluse toimimist ning kahjustab elukeskkonna tervist. Veepuhastuspoi toimib nii, et veepinnast allpool on prügisõel, milles on omakorda väike prügilift. Prügi jääb lifti külge kinni ja see viib prügi poi ülemisse ossa kokku.

Denis Latõšev, Tallinna Õismäe Vene Lütseumi 8. klassi õpilane, pälvis maailmahariduse eripreemia oma töö „Loov Furgoon Riiete Ümberkujundamiseks ehk HOT TRUCK“ eest. HOT TRUCK pakub inimestele võimalust väljendada oma individuaalsust riiete kohandamise kaudu, isegi kui neil puuduvad oskused või materjalid. Uudsus seisneb selles, et tegemist on mobiilse töökojaga, mis liigub teise ringi poodide vahel ja pakub kohapeal kõiki vajalikke tööriistu ja konsultatsioone, mis võimaldab inimestel õppida uusi tehnoloogiaid ja kasutada loomingulisi lahendusi oma garderoobi uuendamiseks.

Viimased ESTDEV-i eripreemia laureaadid on Hugo Treffneri gümnaasiumi abituriendid Artur Asi ja Ivar Golubenko, kes esitasid konkurssile töö „Taimsete õlide baasil taimekaitsevahend“. Autorid juhivad tähelepanu liigsete loodust kahjustavate taimekaitsevahendite kasutamisele põllumajanduses. Lahendus aitab kaasa looduskeskkonna kestlikule arengule ning paneb mõtlema, milline on meie mõju elurikkusele. Looduslik taimekaitsevahend aitab vähendada sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamist nii koduaias kui ka põllumajanduses, pakkudes loodussõbralikku alternatiivi, mis aitab kahjuritega võidelda keskkonda kahjustamata.

Kokku pälvis tunnustuse 55 õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 46 nutikat leiutist, mis pakuvad lahendusi igapäevastele probleemidele. Tunnustuse osaliseks said ka esimese ning teise preemia saanud tööde juhendajad – kokku tunnustati 14 töö juhendajat. 

Konkursi hindamiskomisjoni esimehe Tanel Liira hinnangul on aastate jooksul õpilaste leiutised muutunud sisukamaks ning hästi juhendatud tööde puhul hakkab silma nende põhjalikkus. "Sel aastal olid konkursi läbivateks teemadeks meeleolu, turvalisus ja ärevus, mis näitab, et noored peegeldavad oma töödes vägagi otseselt ühiskonnas toimuvat," märkis Liira.

Konkursil osales 476 ideega 583 noort leiutajat 86 koolist, lasteaiast ja huvikoolist. Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid ja patendiametnikke.