Eesti võimestab Gruusia kodanikuühiskonda ja põgenikke

Selle eesmärgi täitmiseks toetab Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV) Eesti Pagulasabi projekti sisepõgenike ja Ukraina pagulaste võimestamiseks Gruusias, et parandada nende esindatust ja kaasamist Gruusia ühiskonda. 

Viimase 30 aasta jooksul on Gruusia näinud kahte suuremat relvakonflikti ja nendega seotud sisepõgenike kriisi (1991-92 ning uuesti 2008). Esimene konfliktidest tõstatus NSVL lagunemise järel Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, mil oma kodudest olid sunnitud põgenema umbes 250 000 inimest Abhaasias ja 60 000 inimest Lõuna-Osseetias. 2008. aastal lahvatus uuesti relvakonflikt Gruusia ja Venemaa vahel Lõuna-Osseetia territooriumil ning sisepagulusse sattus siis ligi 192 000 inimest. Sellal kui suur hulk nende kahe relvakonflikti tagajärjel põgenenutest on saanud oma kodudesse naasta, on tänase päevani sisepõgeniku staatus umbes 251 000 inimesel, kellel on seejuures kasinad väljavaated olukorra muutumiseks ja koju naasmiseks.

Ukraina sõjapõgenikud Gruusias

Sisepõgenike olukorra kõrvale tekkis 2022. aastal uus kriis, mille põhjustas Venemaa kallaletung Ukrainale. Sõja jooksul on Venemaa okupeerinud arvestatava osa Ukraina idaosast, mistõttu olid paljud sealsed elanikud sunnitud põgenema läbi vaenuliku territooriumi lähimasse turvalisse riiki ehk Gruusiasse. Alates täiemahulise sõja puhkemisest on Gruusia piiri ületanud enam kui 160 000 ukrainlast, kellest on praeguse info kohaselt umbes 28 000 Gruusiasse paigale jäänud. Neist osad elavad suuremates linnades ja üksteisele lähedal, samas kui teised elavad üle riigi laiali.

Gruusia riigi ja kodanikuühiskonna vastus ukrainlastest pagulaste vastuvõtule on olnud keeruline ja sageli koordineerimata, eriti riigiasutuste ja kodanikuühiskonna vahel. Samal ajal ei ole kohalikel omavalitsustel, kus Ukraina pagulased elavad, ülevaadet oma territooriumil elavatest pagulastest ja nende vajadustest ning põgenike kogukondadel endil ei ole ühtegi kanalit, mille kaudu oma murekohti süsteemselt adresseerida ja lahendada.

Nothing about me without me

Gruusias elavatel sisepõgenikel ja pagulastel on mitmeid praktilisi ja süsteemseid väljakutseid, mida on vaja lahendada nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. “Sageli ei ole sisepõgenikud ja pagulased ise nendesse aruteludesse kaasatud, peamiselt puudulike oskuste ja teadmiste tõttu. Meie põhimõte on ‘nothing about me without me’, ehk ‘mitte midagi meist ilma meieta’,” rääkis Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson.

“Kogukonnanõukodade abil püüame võimestada sisepõgenike ja pagulaste endi hääli, et need kajaksid tugevalt ja mõjusalt neid otseselt puudutavates küsimustes,” lisas Janson.

Nende väljakutsete adresseerimiseks aitab Eesti Pagulasabi koos kohapealse partneriga Mtskheta-Mtianeti Regional Hub kaasata sihtgruppe endid neid puudutavatasse protsessidesse ja otsustesse.

Soodustamaks haavatavatesse gruppidesse kuuluvate inimeste esindatust ja parandamaks süsteemseid murekohti, kutsutakse projekti raames ellu kaks nõukoda: Gruusia sisepõgenike nõukoda ja Gruusias elavate Ukraina pagulaste nõukoda. Nõukodade ülesandeks on esindada ja olla hääleks oma kogukonnale, arutada ühiseid murekohti ja aidata leida lahendusi üheskoos kohalike omavalitsuste ja riigiga.

Kumbagi nõukotta valitakse 25 kogukonna esindajat. Kõik nõukoja liikmed läbivad 3-päevased koolitused nõukoja tööpõhimõtete, demokraatia põhialuste ja aktiivseks kodanikuks olemise teemadel, huvikaitse- ja argumenteerimisoskuse arendamiseks.

Eesti kogemus vähemuste kaasamiseks ühiskonda

“Eestil on kogukondade jõustamise ja demokraatiat arendavate arutelude korraldamisega üksjagu palju kogemusi: rahva- ja kliimakogud, arvamusfestivalid ja muud sellised vormid aitavad arendada demokraatlikku ja argumenteerivat väitluskultuuri ning teiste arvamuste ärakuulamise oskust,” selgitas Janson.

Eesti kogemusest ajendatuna viiakse projekti raames läbi süstemaatiline vajaduste kaardistus Gruusia sisepõgenike ja Ukraina pagulaste seas, et informeerida nõukodade arutelusid ja ettepanekuid. Vajaduste hindamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: online-küsimustikud, semistruktureeritud intervjuud ja fookusgrupid. Hinnanguliselt osaleb kaardistuses vähemalt 300 sihtgrupi esindajat.

Lisaks parandab projekt haavatavate gruppide esindatust läbi kohalikele ajakirjanikele ja meediakanalitele suunatud sensiteerimiskoolituste. Koolituste raames tutvustatakse põgenike olukorda, räägitakse murekohtadest ja edulugudest, tutvustatakse nõukodasid ja kogukondade eestkõnelejaid, räägitakse korrektsest sõnavarast ja esindamisest, tutvustatakse sisepõgenike ja pagulaste panust kohalikku ellu ja majandusse.

Projekti lõpuperioodil korraldatakse Gruusias konverents, kus arutatakse nõukodade tegevuse, vajaduste kaardistuse tulemuste, jätkuvate murekohtade ja edulugude teemadel.

Projekti eelarve on 138 600 EUR ning see kestab kuni 31.12.2023.

Eesti on Gruusiat toetanud alates 2000. aastast, seejuures on Gruusia olnud Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetne sihtriik alates 2006. aastast. Alates 2000. aastast on Eesti arengukoostöö rahastusega toetatud Gruusiat ligi neljateistkümne miljoni euro ulatuses. Selle aja jooksul on Gruusias ellu viidud 419 projekti.