Eesti toel on kolmandik Moldova õpetajatest digikoolitatud. See on alles algus

Päikesepaistelises Chișinău klassiruumis, Petru Zadnipru nimelises lütseumis, sumisevad õpilased nagu mesilased. Homme on viimane koolipäev. Suvi on ukse ees, koolikotid ootavad  nurka viskamist. Kuidas tunnis teismeliste tähelepanu hoida, kui nende mõtted on juba puhkuse juures?

Seitsmenda klassi inglise keele õpetaja Natalia Terente jaoks peitub vastus digivahendite kasutamises, selle asemel et nende vastu võidelda. Enamikus Moldova koolides on õpetamisviisid ajale jalgu jäänud. Klassides kasutatakse kriite ja tahvleid. Telefonid on keelatud, õpetajad on tehnoloogia vastu. Aga siin kuvatakse interaktiivsele ekraanile puhkuseplaanid. Puhkeb ingliskeelne elav arutelu, mida on telkimise jaoks vaja. 

„Aga telefone pole vaja?” küsib Terente muiates.

Inglise keele õpetaja Natalia Terente juhendab seitsmenda klassi õpilasi läbi digitaalsete harjutuste. Foto autor: Iurie Gandrabura

Enne kui hoog raugeb, kuvab õpetaja ekraanile QR-koodi, mis suunab õpilased Google Classroomi virtuaalsesse tuppa, kus õpilased peavad laused lõpetama, kasutades pakutud variante. Vaikselt nohistades asutakse tegutsema. Õpilased sosistavad paarides, nuputades ingliskeelseid vihjeid, et järgmisele tasemele jõuda.

Ekraanile kuvatud QR-koodi kasutades jõuavad õpilased virtuaalsesse „mängu”, kus nad peavad paarides vastuseid nuputama. Foto autor: Iurie Gandrabura

„Jah, nad on telefonidest täiesti sõltuvuses," ütleb Terente. „Aga kui neile selgitada, milleks me telefone kasutame, siis võivad need väga võimsateks töövahenditeks saada. Me õpetame neile, kuidas Canva disainiprojektis koostööd teha, kuidas tehisintellekti oma kasuks pöörata, mitte vaid sealt kopeerida. Me lõimime oma reaalsust.”

Terente kavandas need interaktiivsed tunnid praktilise programmi Digikiirendi ehk Digital Accelerator raames sel kevadel. Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) ja UNICEFi toel tõi see hariduslik kiirendi kokku 60 õpetajat, direktorit ja IT-spetsialisti kaheteistkümnest Moldova koolist.

Mentorite abil tegi iga kooli meeskond kõigepealt oma kooli kohta uurimistöö, kogus andmeid ja seejärel mõtles välja praktilisi lahendusi. Midagi sellist, mis päriselt koolipere toetaks ja mis õpetajaid inspireeriks uusi õpetamise viise kohandama. Oluline oli, et muutus algaks just õpetajatest.

Näiteks Florești piirkonnas hakkasid õpetajad oma kolleegidele iganädalase koosoleku ajal uut digitaalset vahendit tutvustama. Seda algatust kutsuti “digitaalseks tabletiks”. Seejärel veetis igaüks nädal aega digivahendit oma klassis proovides, et järgmisel nädalal teistega muljeid jagada.

„Me tahtsime olla nagu katalüsaator," selgitas Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia professor ja peamine konsultant Moldova programmis. „Mõistsime, et õpetajad vajavad just parimate praktikate tutvustamist. Otsustasime nende 12 kooliga koostööd teha, neile suurt tuge pakkuda, mentorite abi ja võimalust kogukonnana koos õppida.”

Moldova mentorid käisid ka Eestis õppevisiidil.

Üle kümne tuhande digikoolitatud õpetaja

„See kõik sai alguse Eesti ja Moldova haridusministrite kohtumisest ja väiksemast projektist," selgitas Birgit Rosenberg, ESTDEVi projektijuht. Nüüd, aastaid hiljem, on sellest välja kasvanud terve süsteem, mis aitab Moldova õpetajate digioskusi arendada.

Rosenbergi sõnul on üle kümne tuhande õpetaja ehk umbes kolmandik kõigist Moldova õpetajatest praeguseks digikoolituse läbinud. „Digikiirendi projekt on üks näide, kuidas traditsiooniliselt konservatiivsemat koolisüsteemi reformida ja muuta. Seda mudelit saaks kasutada ka mujal kui vaid digioskuste juures.”

Muutus Petru Zadnipru nimelises ja teistes projektis osalenud koolides on jätk kolmetasemelisele DigiProfi programmile, mis parandab õpetajate digioskusi vastavalt Euroopa digitaalse kompetentsi raamistikule.

Birgit Rosenberg ESTDEVist (vasakul) ja Tudor Lapp (keskel), Digikiirendi mentor, nõustuvad, et digimuutused koolides algavad mõtlemise muutusest. Foto autor: Iurie Gandrabura 

Mart Laanpere, programmi peamine konsultant Tallinna Ülikoolist, teab, et lihtsalt kopeerimine ühest riigist teise ei toimi. Muutus peab tulema seestpoolt ja olema loodud vastavalt olukorrale. Foto autor: Iurie Gandrabura

Üle 90 protsendil Moldova koolidest on internet

Üllatavalt pole Moldova hariduses peamiseks takistuseks infrastruktuuri puudus. Angela Prisacaru, üldhariduspoliitika osakonna juhataja asetäitja Moldova haridus- ja teadusministeeriumis, märkis, et digitransformatsioon tähendab sügavamat muutust suhtumises, juhtimises ja pedagoogilistes praktikates. „Digikiirendi oli just üks selline katalüsaator,” ütles Prisacaru.

Üle 90 protsendis Moldova koolidest on internetiühendus, umbes igas viiendas koolis on interaktiivsed ekraanid nagu Petru Zadnipru nimelises lütseumis.

„Moldoval on üks kiiremaid internetiühendusi Euroopas, interaktiivsed ekraanid, digilaborid," rõhutab Tudor Lapp, Digikiirendi juhtivmentor. Aga tihti viiakse tehnoloogia koolidesse ilma süsteemse pedagoogilise lähenemiseta, mistõttu niigi ülekoormatud õpetajad väldivad seda.

„Meil on Moldovas tõsiseks probleemiks inimeste vastuseis uuendustele,"  tunnistab ta.

„Me vajame kompetentsi, mis valmistaks õpilasi tuleviku jaoks ette,“ ütleb digimentor Tudor Lapp. Foto autor: Iurie Gandrabura

Innovatsioon rohujuuretasandil

Tagasi Petru Zadnipru nimelises lütseumis, üks korrus kõrgemal, astume 11. klassi ruumi, kus Maria Chistol, õppealajuhataja ja inglise keele õpetaja, võtab oma viimase inglise keele tunni keskkooliõpilastele kokku. Chistol jälgib pingsalt oma õpilasi ja püüab tabada, mis kõige paremini töötab. „Ma küsin neilt alati tagasisidet,” ütleb ta. „Nad valivad töövahendi, mida soovivad kasutada.” Waygroundi-taolised platvormid lisavad kiirkontrollidele mänguelemendi, ent sobivad hästi ka tõsiseks testimiseks.

„Mind aitab see väga palju, sest saan kohe näha, mida nad mõistavad, ilma et peaksin selleks käsitsi tunde kontrolltöid hindama,” ütleb Chistol.

Inglise keele õpetaja ja õppealajuhataja Maria Chistol kasutab digivahendeid nagu Wayground ja Google Forms, et tavalised kontrolltööd interaktiivseteks väljakutseteks pöörata. Foto autor: Iurie Gandrabura

Ta märgib, et nende kooli 32 õpetajat on DigiProfi digitaalse esmakoolituse läbinud. 24 teevad edasijõudnute koolitust, kus nad peavad tõestama, et on digivahendeid oma tundides juba päriselt ka kasutanud.

Chistol nägi kohe kasu. „Me räägime lastest, kes veedavad väga palju aega ekraanide ees. Kui nad klassiruumi jõuavad, soovivad nad sarnaselt ka õppida.”

Programm tõi õpetajaid teineteisele lähemale. Terente hakkas näiteks oma kolleegidele töötubade raames näitama, kuidas digiportfoolioid ja interaktiivseid küsimustikke luua. 

„Digikooliks saamine ei tähenda tehnoloogia ostmist,“ ütleb Terente. „See tähendab hoopis seda, et muutub see, kuidas me koostööd teeme, kuidas me õpime ja koos otsuseid vastu võtame.”

Terente meenutab, et digiprogramm õpetas õpetajatele eelkõige koostööd tegemist ja teineteiselt õppimist, „mida jääb tihti meie ühiskonnas vajaka,” lisab ta.

Maria Chistol, õppealajuhataja Petru Zadnipru nimelises lütseumis, märgib, et tänapäeva teismelised eeldavad, et õppimine võiks toimuda digitaalselt. Foto autor: Iurie Gandrabura

Moldova haridusministeerium koos partneritega plaanib Digikiirendi üleriiklikuks muuta ja selle aasta lõpuks üle 19 000 õpetaja DigiProfi tiitliga pärjata.

Pärast lõpukella

Lütseumi koridorid rõkkavad klassidest välja valguvate gümnasistide valjudest ja rõõmsatest häältest. Homme on kevade viimane päev, mis tähistab „viimast koolikella“. Nad pudenevad laiali suvelaagritesse, vanavanemate juurde maale ja mere äärde. Ning kui nad sügisel naasevad, ootavad neid ees õpetajad, kes räägivad nende digikeelt juba pisut ladusamalt, sest nagu ütleb Natalia Terente: „Nad väärivad tulevikule suunatud õpet.”

Autor: Patricia Mihaila