Eesti ja Aafrika arengukoostöö – miks ja kellele

Eesti sisenemine arengukoostöösse ei ole ajendatud ajaloost, vaid pigem vaatest tulevikku, tahtest oma kogemusi jagada ning võimalusi laiendada. Eesti unikaalsus seisneb selles, et oleme alles hiljuti olnud ise arengukoostööd vastuvõtva riigi rollis, aga viimase 30 aasta jooksul läbi viinud ühiskonda positiivselt muutnud reforme, mistõttu oleme arengukoostöö maailmas saamas heaks näiteks, kelle kogemusest õppida.

Enne, kui saame rääkida põhjustest miks Eesti osaleb aktiivselt arengukoostöö projektides Aafrikas, on vajalik avada kaasaegse arengukoostöö toimimise tausta. Arengukoostöö on oluline välispoliitika instrument, mida n-ö vana Euroopa riigid on rakendanud juba mitmeid kümnendeid – ning siinkohal ei ava ma arutelu selle koostöö ajaloolistest põhjustest ega tehtud vigadest, sest sellest on juba kirjutatud ja võib kirjutada veel mitu raamatut.

Arengukoostöö on partnerlus

Tänapäeva arengukoostöö ei ole arenguabi, vaid partnerlus. Koostöös partnerriigi (või regiooni) esindajatega selgitatakse välja riigi vajadused ning meie ülesanne on nendest vajadustest leida see, kuhu meil Eesti kogemust ja ekspertiisi pakkuda on. Muidugi on tarvis ka partnereid, kes on valmis vajadustele lahendust pakkuvaid projekte rakendama. Eestil ei ole arrogantsust, et oma partneritele nende vajadusi, lähtudes tegelikult enda vajadustest, dikteerida. Küll aga oleme välja valinud neli partnerriiki Aafrikas (Keenia, Uganda, Botswana, Namiibia) vastavalt sellele, et Eesti kogemus ja nende riikide vajadused omavahel sobituksid. Peale avaliku sektori on kaasab meie arengukoostöö mudel ka era- ja kolmandat sektorit, et see, mida me teeme, peab lisaks vajalikkusele olema ka inimkeskne, kaasav ja ühiskonnale kasulik.

Arengukoostöö eesmärk on viimaste aastate jooksul nihkunud jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse poole, mis tugevdab kogukondi ja soodustab iseseisvat toimetulekut. Seetõttu ei tegele Eesti Aafrika riikide eelarvetesse panustamisega, vaid pigem oma ekspertiisi lähetamise ja kogemuste jagamisega, mis aitavad täita riikide arenguplaane, võimestavad kohalikke kogukondi ja samas võimendavad Eesti eksperte, ettevõtteid ja MTÜ-sid.

Kaasaegne arengukoostöö on dünaamiline ja kohanemisvõimeline, peegeldades nüansirikkamat arusaama globaalsetest väljakutsetest ja vajadust terviklike, koostööl põhinevate lahenduste järele.

Miks Eesti on Aafrikas

Kuigi väljakutsed on olemas - sealhulgas infrastruktuuri, taskukohasuse ja digitaalse kirjaoskusega seotud probleemid - näitab üldine suundumus suurt huvi digitaaltehnoloogiate võimendamise vastu kogu Aafrika mandri sotsiaal-majanduslikuks arenguks. Paljud Aafrika riigid näevad digitaliseerimist vahendina hariduse, oskuste arendamise ja teabele juurdepääsu parandamiseks, aidates kaasa inimkapitali arendamisele. Valitsused võtavad üha enam kasutusele digitaalseid platvorme, et parandada teenuste osutamist, läbipaistvust ja kodanike kaasamist ning ühtlustada haldusprotsesse. Kuna ühiskond liigub digitaliseerimise suunas, siis pannake väga palju rõhku ka innovatsioonikultuuri edendamisele ja idufirmade toetamisele, et edendada ettevõtlust ja töökohtade loomist.

Pidades meeles, et Aafrikas on 54 riiki, kes on kõik omanäolised ja oma unikaalsete väljakutsetega, julgen siiski teha ühe üldistuse. Peaaegu (!) kõik riigid Aafrikas näevad digitaliseerimises ja tehnoloogias võimalust (tiigri)hüppeliseks arenguks.

Eesti digilugu käib meist alati kaks sammu ees, ka Aafrikas, kus Eesti bränd on laialdaselt tuntud ja tihti sünonüümiks digitaliseerimisele. Uuenduslike lahenduste ja tehnoloogia integreerimine on tänapäeva arengukoostöö projektide lahutamatu osa ning on eriti päevakohane suurte rahvaarvudega Aafrika riikides, kus e-valitsemise tehnoloogiad võimaldavad riigi teenustel jõuda väga suure hulga inimesteni. Kuigi Eesti kontekst ei ole Aafrikaga üks ühele võrreldav, on meil siiski palju, mida selles valdkonnas jagada. Meie X-tee tehnoloogia on kasutuses mitmes Aafrika riigis, Eestit seatakse digiriigi ehitamise etaloniks ning igal aastal saabub Eestisse delegatsioone Aafrika eri nurkadest, kes tahavad seda imet oma silmaga näha.

Muidugi särab Eesti Aafrikas ka digioskuste ja üldhariduse hea kvaliteediga ning järjest enam kogub hoogu koostöö meie akadeemikute vahel. Aafrika kontekst on ka meie ekspertidele huvitav väljakutse ning kindlasti ei ole õppimine ja õpetamine siin ühepoolne tegevus. Tahe panustada läbi oma töö ja teadmiste suuremasse eesmärki on sütitav ning üha enam nähakse globaalseid seoseid arengukoostöö sihtriikide ning meie endi heaolu vahel. 

Arengukoostöö on majanduslikult kasulik

Kui kõrvale jätta Eesti ekspertiis, ärihuvid ja soov panustada inimkonna hüvangusse siis aitab arengukoostöö luua partnerlussuhteid ja tugevdada oma diplomaatilist mõju ülemaailmsel areenil. Lisaks toob Aafrikasse investeerimine vastastikust kasu, näiteks majanduslikke võimalusi, avades uusi turge nii Eesti kui ka Aafrika riikide suunas, ning annab meile suurepärase platvormi loomaks ühiseid lahendusi ühistele probleemidele.

Eesti rahaline panus Aafrikasse ei ole suurte EL liikmesriikidega kaugeltki võrreldav. Meie modus operandi Aafrika arengukoostöö suunal on pigem nutikas kui pillav. Juhtunud on hoopis see, et Eesti ekspertiis digitaliseerimise, hariduse ja ettevõtluse valdkonnas on niivõrd väärtuslik, et suuremate rahakottidega asutused, nagu Euroopa Komisjon, ei taha teha digi, hariduse ja innovatsiooni komponentidega projekte ilma meid kaasamata. 

Toetudes oma kogemusele ongi Eestist saanud lahutamatu Euroopa arengukoostöö mehhanismi osa. See tähendab, et meid usaldatakse ning meie seemneraha võimendatakse Komisjoni poolt, mis annab meile võimaluse omakorda Eesti MTÜ-sid, ettevõtjaid ja eksperte võimestada ja kaasata voorude ning hangete kaudu.

Selline erinevaid ühiskonnagruppe ja tegijaid hõlmav lähenemine arengukoostööle on meie trump. Kaasates Eesti kogemust on meil võimalus päriselt ühiskondi paremaks muuta, Eesti nime rahvusvahelistel areenidel võimendada ning läbi projektide ja kokkupuutumiste juurutada inimõigustel põhinevaid väärtusi. 

Eesti ja Aafrika koostöö on kindlasti lapsekingadest välja kasvanud. Ma loodan siiralt, et erinevad arengukoostöö mehhanismid aitavad tugevdada kokkupuudet ja koostööd erinevate Aafrika riikide ja Eesti vahel ning loovad võimalusi, vastastikust mõistmist ja dialooge.

Autor: Katrin Winter, Aafrika regioonijuht, ESTDEV