Eesti aitab Ugandal luua riiklikku kvalifikatsiooniraamistikku
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) eestvedamisel on Eesti alustanud Uganda kvalifikatsiooniraamistiku arendamise projektiga, mille eesmärk on Uganda hariduse konkurentsivõime suurendamine ning parem vastavus tööturu vajadustele.
Sel nädalal külastas Eestit Uganda riikliku kvalifikatsiooniraamistiku loomise töögrupp, et õppida Eesti kogemusest ning tutvuda valdkonna trendidega. Uganda on reformimas oma haridussüsteemi ja 2022. aasta lõpus loodi teekaart riikliku kvalifikatsiooniraamistiku loomiseks. Eeskuju võetakse Euroopa ja Eesti raamistikust ning nüüd on eesmärk leida Uganda oludele ja strateegilistele eesmärkidele sobivaim lahendus.
Kvalifikatsiooniraamistik aitab riigil pakutavat haridust hoida vastavuses tööturu vajadustega ning loob eeldused, et omandatud haridus oleks ka rahvusvaheliselt tunnustatud.
“Kvalifikatsiooniraamistik on riiklike haridus- ja koolitussüsteemide reformimisel võtmetähtsusega ning elukestva õppe ja kvalifikatsioonide piiriülese võrdlemise oluliseks võrdluspunktiks. Ugandas puudub täna riiklik kvalifikatsiooniraamistik, mis annaks võimaluse teadmiste, oskuste ja kompetentside arendamiseks, klassifitseerimiseks ja tunnustamiseks kokkulepitud haridustasemetel. Kvalifikatsiooniraamistik on oluliseks töövahendiks ühtlasi ka igipõlise lõhe vähendamisel tööturu ootuste ja hariduse vahel nii Eestis kui ka maailmas,” ütles Kristi Kulu, ESTDEVi hariduse ja ettevõtluse valdkonna juht. “Eesti kvalifikatsiooniraamistik on seotud Euroopa vastava raamistikuga, mis muudab Eesti kvalifikatsioonid rahvusvaheliselt võrreldavaks,” lisas ta.
Eestis kehtib 8-tasemeline kvalifikatsiooniraamistik, mis järjestab üld-, kutse- ja kõrghariduse õpiväljundid ja tunnistused. See hõlmab kõiki riiklikke kvalifikatsioone, mida antakse nii formaalse hariduse ja koolituse raames kui ka väljaspool.
“Mul on väga hea meel, et Eesti oli valmis meid võõrustama ning kvalifikatsiooniraamistiku väljatöötamisel abiks olema. Näiteks kuidas määrata ja kirjeldada erinevaid tasemeid ja õpiväljundeid, kuidas erinevad raamistiku osad üksteist toetavad, kuidas toimub liikumine kõrgematele tasemetele – kõige selle juures on eestlaste teadmised väga vajalikud. Praeguse visiidi eesmärk oli tundma õppima Eesti konteksti, kuidas siin see raamistik loodi ja kuidas see töötab. Saime palju uusi ideid, mida järgmistel sammudel arvesse võtta,” võttis külaskäigu kokku Uganda kvalifikatsiooniraamistiku töögrupi juht Joseph Kikomeko.
“Kvalifikatsiooniraamistikke kasutataksegi nii riikide sees kui ka erinevate riikide haridussüsteemide ja kutsekvalifikatsioonide omavahel võrdlemiseks, et aidata seeläbi eri maade kvalifikatsioone, tunnistusi ja diplomeid vastastikku arusaadavamaks ja võrreldavaks muuta. Raamistike oluliseks eesmärgiks on ka mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamine. See aitab õppijaid ja töötajaid, kes soovivad teise riiki kolida, töökohta vahetada või kodumaal õpinguid muus haridusasutuses jätkata,” rääkis haridus- ja teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All.
Kvalifikatsiooniraamistikud toetavad elukestvat õpet (st kogu elu jooksul toimuvat õppetegevust), mille eesmärk on parandada teadmisi, oskusi ja pädevusi isiklikust, kodaniku-, sotsiaalsest ja/või tööhõivega seotud vaatenurgast.
Visiit oli rahastatud Euroopa Komisjoni TAIEX instrumendist. TAIEX (Technical Assistance and Information Exchange) on Euroopa Komisjoni instrument, mis toetab avaliku sektori institutsioone EL õigusaktide ühtlustamisel, kohaldamisel ja jõustamisel ning vahendab EL liikmesriikide parimate praktikate jagamist.
Seotud artiklid