Armeenia mahepõllumajandus saab uut hoogu Eesti haridus- ja arengukoostööst

Armeenias on põllumajandus elutähtis sektor. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel moodustab see umbes 12% riigi sisemajanduse kogutoodangust ja hõlmab ligi kolmandiku kogu tööhõivest. Armeenia põllumehed seisavad silmitsi aga mitmete probleemidega, sealhulgas jätkusuutlike põllumajanduspraktikate puudusega. Ainult väiksel osal tootjatest on juurdepääs kaasaegsetele ladustamis- ja töötlemisrajatistele, mis aitaksid kaasa saagikoristusjärgsete tegevuste optimeerimisele.  

Samuti mõjutavad Armeenia põllumajandussektorit üha enam äärmuslikud ilmastikuolud. Põuad ja üleujutused mõjutavad ulatuslikult Armeenia põllumajanduse veemajanduse ja niisutussüsteemide toimimist, mille senine reguleerimine on sagedasti olnud raiskav ja lühinägelik.  

Lisaks on piirkondlik poliitiline ebastabiilsus ja Venemaa turu äralangemine mõjutanud negatiivselt toodangu müüki.  

Mahepõllumajandus pakub nende asjaolude valguses suurt potentsiaali alternatiivseks ja jätkusuutlikuks lähenemiseks, kuid teadlikkus ja oskused selle valdkonna arendamiseks vajab täiendavat tuge.  

ESTDEV-i toel alustasid Peipsi Koostöö Keskus, Armeenia Mahepõllumajanduse Ühing ja Armeenia Riiklik Põllumajandusülikool ühisprojekti, mille raames koolitatakse kohalikke põllumajandusettevõtjaid ning edendatakse teadmisi taastavast ja nutikast põllumajandusest.   

Selleks luuakse Eesti ja Armeenia ekspertide koostöös uuenduslik koolitusmoodul, kasutades kaasavaid õpetamismetoodikaid ja haridustehnoloogilisi lahendusi, et toetada taastava põllumajanduse arengut.  

26. juunist kuni 1. juulini osalesid Armeenia põllumajandusspetsialistid Eestis õppeviisidil, et tutvuda Eesti kogemusega mahepõllumajanduse arendamisel ja arutada, kuidas tõsta sektori konkurentsivõimet.  

Peipsi Koostöö Keskuse projektijuhi Margit Säre sõnul avaldas armeenlastele väga muljet Eesti mahepõllumajanduse edulugu, kuna mahemaa osakaalu poolest on Eesti Euroopa Liidu riikide seas esirinnas ja viimastel aastatel pakutakse koolides ja lasteaedades aina enam mahetoitu.  

“Seda, et mahepõllumajandus on Eestis heal järjel, kinnitab ka hiljutine uudis, et Euroopa Liidu maheauhindade finalistide seas on „Euroopa parim mahe-/biopiirkond“ kategoorias esindatud ka Võru maakond,” selgitas Säre. 

Ülikoolide ja kodanikuühenduste vahel loodav teadmussiire ning kursuste lõimimine Armeenia Põllumajandusülikooli õppekavasse toetavad sektori pikaajalist arengut ning panustavad uue põlvkonna põllumajandustootjate kujundamisesse, kes mõistavad nii mahetootmise majanduslikku kui ühiskondlikku väärtust.  

Koostöö mahepõllumajanduse arendamiseks Eesti ja Armeenia vahel põhineb ühisel arusaamal, et kestlik toidutootmine on võtmetähtsusega nii keskkonna, majanduse kui ka kogukondade heaolu seisukohalt.   

„Eesti kogemus kodanikuühiskonna kaasamisel ja kestliku põllumajanduse arendamisel loob tugeva aluse sisukaks koostööks. Just selliste koostööprojektide toetamine, mis ühendavad inimeste heaolu, majanduse elavdamise ja ühiskonna tugevdamise, on ESTDEV-i tegevuse keskmes. Kaasava ja jätkusuutliku majandusarengu hoogustamine Armeenias võimaldab täita Eesti arengukoostöö eesmärke,“ sõnas ESTDEV-i hariduse valdkonnajuht Kristi Kulu. 

“Hariduse kaudu saab luua vajalikke eeldusi teadlikumate ja keskkonnahoidlike põllumajandustavade juurutamiseks, mis toetavad ühtlasi nii majanduslikku konkurentsivõimet kui ka sotsiaalset sidusust,” rääkis Kulu.