Eesti kaasas Rootsilt 12 miljonit eurot Ukraina küberturvalisuse toetamiseks

Eelmisel aastal toimus Ukraina suunal 4315 küberrünnakut, keskmiselt 12 rünnakut päevas. Enamus neist olid korraldatud Venemaa poolt ja suunatud Ukraina elutähtsa infrastruktuuri vastu. 

Ukraina kübervõime tõstmiseks investeerib Sida 12,2 miljonit eurot (135 miljonit Rootsi krooni) ning alustab koostööd ESTDEV-ga tegevuste elluviimiseks Ukrainas. 

„Küberturvalisus ei ole pelgalt tehniline küsimus, see on otseselt seotud kodanike usaldusega oma riigi vastu,“ rõhutas Andres Ääremaa, ESTDEVi küberturvalisuse ja e-valitsemise valdkonnajuht. „Sida rahastus aitab tugevdada Ukraina võimekust digitaristu kaitsmisel ja kriisidele reageerimisel. Samuti on see on tunnustus Eestile ja Eesti ekspertide tööle Ukraina küberkaitse suurendamisel.“

Ääremaa lisas, et uute tegevuste rakendamiseks ja parima ekspertiisi kaasamiseks korraldab ESTDEV lähiajal raamhanke. 

Küberrünnakud Ukrainas on suunatud peamiselt riigisüsteemide ja kriitilise taristu vastu, et saboteerida, jälgida ja mõjutada avalikku arvamust. Kuigi Ukrainal on korralik küberkaitse võrreldes mitmete teiste riikidega, ei ole see piisav üha suureneva küberrünnakute arvuga toimetulekuks. Rahastuse ja kvalifitseeritud küberspetsialistide vähesus on probleemid, millega Ukraina peab kiiremas korras tegelema. 

„Puudujäägid Ukraina küberturvalisuses raskendavad riigil elutähtsate avalike teenuste osutamist. Iga investeering sellesse valdkonda suurendab usaldust digiteenuste vastu, parandab Ukraina vastupanuvõimet tulevaste küberrünnakute tõrjumisel ning tõstab ka Rootsi abi efektiivsust,“ kinnitust Malin Perhult, Rootsi arengukoostöö agentuuri Sida Ukraina üksuse juht.

Rootsi investeering panustab Tallinna Mehhanismi, mis koordineerib rahvusvahelist abi Ukraina küberkerksuse suurendamiseks. 2023 aastal loodud Tallinna Mehhanismi doonorriigid kogunud üle 200 miljoni eurot Ukraina vastupanuvõime tõstmiseks küberruumis. Lisaks Rootsile ja Eestile toetavad Tallinna Mehhanismi ka Kanada, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Poola, Ühendkuningriik ja USA.

“Ukraina võitleb täna ajaloo kõige tehnoloogilisemalt arenenud sõjas. Täna ei ole küberturvalisus valiku küsimus, vaid on riigi julgeoleku alus. Tallinna Mehhanism tõestab, et hästi koordineeritud rahvusvaheline tugi tagab ka konkreetsed tulemused. Oleme tänulikud partneritele jätkuva toetuse eest,” kommenteeris Ukraina asepeaministri nõunik innovatsiooni, digitaliseerimise ja globaalsete partnerluste alal Valeria Ioanan. 

Tallinna Mehhanismi üks eestvedaja, Eesti välisministeeriumi küberdiplomaatia erisaadik Tanel Sepp ütles: “Eesti-Rootsi koostöö on suurepärane näide ühisest Euroopa pingutusest, peegeldades Tallinna Mehhanismi põhieesmärki tegeleda Ukraina konkreetsete vajadustega ja leida selleks vajalik doonorrahastus, et tugevdada riigi vastupanuvõimet Venemaa jätkuva agressiooni ajal”.

Eesti on küberjulgeoleku liidreid maailmas, omades ulatuslikku kogemust avaliku sektori ja teenuste kaitsmisel ulatuslike küberrünnakute eest. ESTDEV-il on välja kujunenud suur partnerite võrgustik, kelle toel on edukalt ellu viidud digitaliseerimise ja küberturvalisuse projekte Ukrainas. 2024-2025 rahastas ESTDEV "Ukraina-Eesti Cyber Shield" õppusi ligi 400-le Ukraina avaliku sektori kübereksperdile.