Eesti ametlik arenguabi ja elanike annetused heategevuseks kasvasid mullu miljonites

Novembris avaldati üleilmne võrdlusuuring, kus küsiti inimestelt, kas on viimase kuu jooksul raha annetanud heategevuseks. Uuringus osales üle 140 riigi, sh Eesti. Annetamistalgute korraldaja Urmo Kübar sõnas, et iga teine täiskasvanu Eestis on annetanud ning selle tulemusega tõusis Eesti edetabelis 28. kohale.

Võrreldes 2021. aastaga, kasvasid mullu Eesti vabaühendustele annetatud summad 40 miljoni euro võrra, jõudes ligi 96 miljoni euroni. “Nii suurt summat pole eestlased kunagi varem annetanud,” ütles Kübar.

Kübar tõi välja, et eelmisel aastal annetati üle 3,5 miljoni kokku kuuele organisatsioonile: Eesti Pagulasabile 6,4, Eesti Punasele Ristile 5,5 , MTÜ Slava Ukrainile 4,7, Päästeliidule 4,4, Ukraina Kultuurikeskusele ja Vähiravifondile Kingitud Elu 3,5 miljonit eurot.

Arengukoostöö ja humanitaarabi maht kasvas koos annetustega

Lisaks üksikisiku ja ettevõtete annetustele, on kasvanud ka Eesti riigi panus partnerriikide arengusse. Ukraina abistamise tõttu kasvas Eesti arengu ja humanitaarabi maht septembri seisuga kuni 192,9 miljoni euroni, mis on 220% rohkem kui 2021. aastal. Arengukoostööks eraldati sellest 188,7 miljonit ja humanitaarabiks 4,2 miljonit eurot.

Eesti arengukoostöö rahastamisest suunas Eesti 150 miljonit eurot kahepoolsesse koostöösse partnerriikidega ning üle 42 miljoni euro läbi rahvusvaheliste organisatsioonide. Eesti peamised partnerriigid Euroopa idanaabruses on Ukraina, Gruusia ja Moldova. Aafrika regioonis keskendub Eesti arengukoostöö eelkõige Ida-Aafrikale, Keeniale, Ugandale, Namiibiale ja Botswanale.

Rahvamajanduse kogutulu (RKT) osakaaluna moodustas Eesti ametlik arenguabi – arengukoostöö ja humanitaarabi kokku – mullu 0,54%, mis on oluline kasv võrreldes 0,17% aasta varem. Eesti on võtnud rahvusvahelise kohustuse hoida arengukoostöö mahtu püsivalt 0,33% RKT-st. Selle tasemeni loodab Eesti jõuda 2030 aastaks.

Täispikk lugu ERRi portaalis.