Eesti alustab teise kortermaja ehitamist Ukraina sisepõgenikele

Kortermaja koos pommivarjendiga rajatakse Brussõlivi küllla Žõtomõri oblastis, et leevendada sisepõgenike eluasemekriisi Ukrainas. Lepingu järgi eraldab Brussõlivi omavalitsus sobiva krundi, teeb vajalikud ettevalmistused ning rajab kommunikatsioonid. ESTDEV viib läbi hanked projekteerijate ja ehitajate leidmiseks ning vastutab projekti elluviimise eest. Kortermaja peaks valmis saama 2026. aastal.  

ESTDEV-i tegevjuhi Klen Jääratsi sõnul valmib sisepõgenike kortermaja puitmoodulitest, mis toob kokku Eesti tugevused puithoonete tootmisel ning Žõtomõri oblasti potentsiaali oma puitehitussektori arendamiseks. 

 "Eesti on Euroopa suurim puitmoodulhoonete eksportija, meil on tugev ehitussektor ning väärtuslik kogemus Ukraina ülesehitusel osalemisest. Teisalt, Žõtomõr on väga metsarikas piirkond, kus on suur eeldus tugeva puitmajasektori tekkeks,” selgitas  Jäärats lisades, et “uued võimalused ja töökohtade loomine aitaks oluliselt kaasa nii sisepõgenike kui ka rindelt tagasipöörduvate meeste sulandumisele Ukraina ühiskonda.“ 

Žõtomõri oblasti administratsiooni juht Vitalii Bunetško kinnitas, et sisepõgenikele eluaseme pakkumine ja nende integreerimine kohalikku ellu on oblasti suurim väljakutse. Oblast võttis sõja alguskuudel vastu 126 000 kaasmaalast, kes põgenesid rindelähedastelt aladelt. Neist umbes 56 000 on piirkonda jäänud ja soovivad seal oma elu uuesti üles ehitada.  

Brussõlivi külal on pikajaline kogemus sisepõgenike kaasamisel küla arengusse.  Külanõukogu esimees Volodymyr Habinets ütles, et  külla on jäänud elama ka need, kes saabusid 1986. aastal pärast Tšernobõli katastroofi või Krimmi annekteerimise järel 2014. aastal. “Mul on hea meel, et eestlased aitavad meil pakkuda uued korterid ja uue elu neile, kes Vene agressioonisõja tõttu pidid oma kodudest lahkuma,” sõnas Habinets.  

Lisaks Brussõlivile renoveerib Eesti üht sisepõgenike kortermaja ka Ovrutši linnas, mis valmib selle aasta lõpuks.