“Ära leia vabandusi, leia võimalusi” - Ukraina liitumine Euroopa Liiduga läbi kohalike diplomaatide pilgu
Kokkuvõte
Eesti ja Ukraina on teinud koostööd diplomaatide koolitamisel aastast 2009
Eesti, Rootsi ja Ukraina koolitusprogramm “Ukraina Euroopa tee” valmistab riigiteenistujaid ette liitumisläbirääkimisteks EL-ga
Programmis on osalenud 390 Ukraina riigiametnikku ja üle 280 diplomaadi
9. mail toimuvat Euroopa päeva nimetatakse ka Euroopa integratsiooni päevaks. Selle raames tähistavad Euroopa Liidu liikmes- ja ka kandidaatriigid ühtses väärtus- ja kultuuriruumis olemist, mille ametlikuks liikmeks pürgimist alustas Ukraina 2024. aasta juunis. Eesti arengukoostöö jaoks on Ukraina EL teekonna toetamine, diplomaatide ja tulevaste läbirääkijate koolitamine üks peamisi eesmärke .
Ukrainlanna Oleksandra Yevtushok on üks neist, kes ESTDEV-i stipendiaadina õppis kaheksa kuud Eesti Diplomaatide Koolis Tallinnas. “Olen alati olnud huvitatud rahvusvahelisest elust ning naljakal kombel sain inspiratsiooni meie asepeaministrist, kui tema elulookirjeldust lugesin. Nägin, et ta on õppinud Eesti Diplomaatide Koolis. Pärast seda guugeldasin kooli, leidsin programmi ja otsustasin kandideerida,” rääkis Yevtushok.
Yevtushoki sõnul ei tulnud rahvusvaheliste suhete programmis osalemine lihtsa otsusena. “Kaheksaks kuuks teise riiki kolimine võib olla keeruline. Ma ise töötasin tol ajal kaitseministeeriumis ja mul polnud võimalust kaugtööd teha, seega mind vallandati.”
Noor naine ei heitnud meelt. Ta tuli Eestisse, läbis edukalt 8-kuulise kursuse, leidis seejärel uue töö tegeledes Ukrainat külastavate rahvusvaheliste delegatsioonide kommunikatsiooniga.
“Nagu ütles minu esimene ülemus - ära leia vabandusi, leia võimalusi. Ma arvan, et kõik ukrainlased peaksid seda põhimõtet järgima,” räägib Yevtushok.
Ukraina tee on Euroopa tee
Eesti ja Ukraina on teinud koostööd diplomaatide ja rahvusvaheliste suhete ekspertide koolitamisel juba alates 2009. aastast.
Eesti Diplomaatide kooli (EDSi) direktor Ekke Nõmm räägib, et siis oli Ukraina veel teisel välispoliitilisel kursil ja nende Diplomaatiline Akadeemial (DAU) olid ka “teistsugused” eesmärgid. Kui Ukraina Välisministeerium otsustas selle reorganiseerida ja muuta see praktilist koolitust pakkuvaks asutuseks Ukraina diplomaatidele ja ametnikele, oli Eesti valmis aitama. Uut koolitusprogrammi hakkas Eesti poolt vedama Eesti Diplomaatide Kool.
“Neli aastat tagasi, koostöös Rootsi Haldusjuhtimise Instituudiga, hakkasime Ukrainale koostame juba Euroopa Liiduga seonduvaid õppekavasid. Meil oli kolm põhilist ülesannet - tugevdada Ukraina ametnike Euroopa Liidu alast pädevust, tugevdada Ukraina Diplomaatilist Akadeemiat kui organisatsiooni ning jätkata diplomaatide koolitamist,” selgitab EDSi direktor.
Sellest koostööst kasvas välja Eesti, Rootsi ja Ukraina ühisalgatus “Ukraina Euroopa tee”, et toetada 2022. aasta juunis EL kandidaatriigiks saanud Ukrainat ja valmistada diplomaate ette ulatuslikeks läbirääkimisteks EL-ga.
“Ukraina Euroopa tee” eesmärk on pakkuda Ukraina riigiteenistujatele koolitust ja praktilisi teadmisi Euroopa integratsiooni, piiriülese koostöö arendamise, avalike teenuste digitaliseerimise ning infoturbe ja hübriidsõja käigus tekkivate küberohtude vastu võitlemise valdkonnas.
Laiapindse koolitusprogrammi panid kokku Eesti Rahvusvaheline Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), EDS ja Rootsi Instituut (SI). Koostöös kohapealse partneri, Hennadii Udovenko Diplomaatilise Akadeemiaga (DAU), soovitakse võimaldada Ukraina diplomaatide ja ametnike süstemaatiline koolitamine EL liitumisega seotud reformide elluviimiseks.
ESTDEVi demokraatia ja õigusriigi programmi juht Eva-Maria Liimets kinnitas, et tänastel tegudel on olulised tulemid lähitulevikus. “Selle kaheaastase koostööprojekti taga on lihtne põhimõte - aidates Ukraina inimesi täna, aitame kindlustada rahu ja stabiilsust Euroopas homme. Koostöös Rootsiga suunasime oma pingutused avaliku sektori töötajate täiendamisele Euroopa Liidu alaste teadmistega ning tõime uued oskused otse sinna, kus neid kõige enam vajatakse,” rääkis Liimets.
EL läbirääkimised
EL-ga liitumine on kandidaatriigile keeruline kadalipp, mille läbimine on olnud ajalooliselt pikk protsess. Kõige kiiremini läbisid ELi läbirääkimised Austria, Soome ja Rootsi, kes said 1995. aastal liikmeteks pärast kaheaastast protsessi. Eestil kulus selleks kuus aastat.
“Koolitusprogrammi “Ukraina Euroopa tee” abil on Ukraina riigiteenistujatel loodetavasti võimalik läbirääkimisteks kuluvat aega lühendada, õppides Eesti ekspertide kogemusest, kel endil praktiline kogemus liitumisläbirääkimiste ettevalmistamisest ja läbiviimisest,” ütles Nõmm.
Rootsi Instituudi juhi Kurt Bratteby sõnul on Ukraina Euroopa Liiduga liitumise protsess väga detailne, kuid võrgustumise teel on võimalik diplomaatidele tagada hea algpositsioon. “Projekti eesmärgid on olnud parandada Ukraina riigiteenistujate erialast oskusteavet ja pehmeid oskusi nii piirkondlikul kui keskvalitsuse tasandil ning tuua kokku idapartnerlus- ja naaberriikide ELi diplomaate, et luua võrgustikke ja jagada kogemusi ELi integratsiooniprotsessist.”
Ukraina vaade EL liitumisläbirääkimistele
Ukraina Diplomaatilise Akadeemia direktori Hennadii Nadolenko sõnul on programmi suurim kasutegur ingliskeelne praktiline lähenemine, sest eriti keeleoskus on paljudele Ukraina ametnikele olnud üheks suurimaks komistuskiviks.
"Oleme programmi rakendamisega väga rahul. See on oluliselt suurendanud DAU võimekust pakkuda kaasaegset ja vajaduspõhist ingliskeelset koolitust, muutes Ukraina diplomaadid ja ametnikud vastupidavamaks ja paremini ette valmistatud käimasolevateks väljakutseteks, sealhulgas Venemaa agressiooniks,” ütleb Nadolenko. “Programm ei ole mitte ainult tugevdanud individuaalset suutlikkust, vaid aidanud kaasa ka Ukraina laiemale strateegilisele vastupanuvõimele.”
Samuti toonitas DAU direktor, et “Ukraina Euroopa tee” eelis teiste samalaadsete koolituste seas oli just praktiliste oskuste jagamine väga kõrgetasemeliste lektorite ja praktikute poolt.
“Kõrgetasemeliste lektorite ja koolitajate kaasamine ametnike ja diplomaatide koolitamisse rikastab oluliselt õpikogemust. See võimaldab osalejatel omandada kaasaegseid teadmisi ja arendada praktilisi oskusi, mis on vajalikud erinevate ülesannete tõhusaks täitmiseks,” kinnitab Nadolenko.
Oma ala juhtivate spetsialistide plaanitust suurem kaasamine nii koolitajate kui ka osalejate poolel oli kurioossel moel tingitud Venemaa agressioonissõjast Ukraina vastu.
“Oleme suutnud koolitada rohkem ametnikke ja diplomaate kui projekti taotluses esialgselt ette nägime. Sõja tõttu ei olnud võimalik füüsiliselt kohtuda, kuid Zoomi kaudu pääsesime ligi palju suuremale auditooriumile. Samuti said Zoomi teel liituda Ukraina saatkondade diplomaadid erinevatest riikidest, mis oli väga positiivne. Kiievis läbiviidava klassikoolituse korral ei oleks see võimalik olnud,” selgitab Nõmm.
ESTDEV-i valdkonnajuht Eva-Maria Liimets kinnitab, et Ukraina on edukalt edasi liikumas Euroopa Liiduga liitumiseks vajalike reformide elluviimisega, seda hoolimata raskest sõjast Vene agressiooni vastu.
“Ukraina on valinud Euroopa tee, mis nõuab keerulisi reforme ühiskonnas ja oskuslikke läbirääkimisi Euroopa institutsioonidega. See on pikk protsess, mis vajab Euroopa Liidu asjaajamist mõistvate ametnikke ja kogenud diplomaate. Eestil on siin asjakohane jagada oma õppetunde, mis võivad kiirendada ja kergendada Ukraina liitumisteekonda EL,” kinnitas Liimets.
Seotud artiklid
