Andrea Kivi: Ukrainas on oluline, kas riigi põhifunktsioonid talvel töötavad

Artikkel ilmus ERRis 14.10.2026

Päikeselisel ja soojal septembrinädalal toimunud visiidil Kiievisse ja Žõtomõri kohtusin Ukraina ministrite ja aseministritega, kes vastutavad riigi hariduse, digitaliseerimise ja tervishoiu eest. Aga vestlesin ka ajakirjanike, koolijuhtide, õpetajate, poemüüjate ja paljude teistega. Nad kõik elavad sõja keskel juba viiendat aastat. Vestlustest jäi teravalt kõlama mure, mis kaalus kaugelt üle kõik muu ning kordus ikka ja jälle, see oli ees ootav talv.

Kuigi pime ja külm talv ei ole ukrainlastele võõras, elektri- ja küttekatkestustest on saanud paratamatu argipäev, ei tee varasem kogemus eesootavat kuidagi kergemaks. Kuigi tol visiidinädalal ulatus Kiievis temperatuur julgelt üle 25 kraadi, mõtlesid inimesed siiski miinuskraadidest ja õudusest, mis see endaga kaasa toob. Ukraina elanikkonna füüsiline ja vaimne kurnamine külma ja pimedusega on Venemaa teadlik strateegiline eesmärk.

Meile, eestlastele, võib ju tunduda, et me mõistame, mida talv tähendab. Ukrainas on talve puhul oluline, kas riigi põhifunktsioonid töötavad, kas elektri puuduse tõttu mitte töötava liftiga kõrghoonest pääseb perekond väikeste laste, vanuritest lähedaste ja lemmikloomadega alla korrusele varjendisse, kas laps saab koolis süüa ja õppida, kas elu sõna otseses mõttes jätkub?

2026. aasta jaanuaris jäid Kiievi inimesed Venemaa rünnakute tõttu nädalateks ilma kütte, vee ja kanalisatsioonita ajal, kui õues paukus aastakümnete kõige külmem talv. Ühes Kiievi raskemini kannatada saanud piirkonnas oli tuhandetes kodudes ja koolides nädalaid temperatuur nulli lähedal, rääkimata kõiges muu puudumisest mis elektrist sõltub. Lasteaedades ja koolides langes temperatuur generaatori töötamisest hoolimata paiguti kümne kraadini.

Need on vaid mõned näited ilmestamaks Ukraina haridussüsteemi kriitilist vajadust olla piisavalt paindlik, et leida lastele võimalus haridusteed jätkata ka siis, kui koolitunde ei toimu ning lastel puudub ligipääs ka internetile.

Tervishoid on samuti kriitiliselt haavatav. Ukraina tervishoiu vastupidavuses on kõige olulisem oskuste, hariduse ja süsteemide tugevdamine, et haiglad suudaksid kriisi ajal jätkata. Sellest vajadusest lähtuvalt sõlmis ESTDEV visiidil koostööleppe Zvjalehi rehabilitatsioonikeskuse ehitamiseks. Selle haigla piirkonna 169 000 elanikul puudub praegu sisuline ligipääs kaasaegsele taastusravile ja tänu Eesti sisulisele abile on paari aasta pärast euroopalik taastushaigla neil olemas.

Nii suure projekti motivaatoriks meie jaoks on kindlasti ka Zvjalehi linn ja kohalikud inimesed, kes ei oota käed rüpes välisabi, vaid panustavad ise igasse sammu. Ja kuna Eesti panustab küll ehitusse, suur rõhk läheb ka sisulisse töösse, siis on meie eesmärk ehitada nii sisult kui ka vormilt kriisile vastupidav meditsiiniasutus.

Täiemahulise sõja ajal on lisaks ellujäämisele ja võitlemisele Ukraina tohutult panustanud oma digiriigi arendamisse ning muutnud digiteenused inimeste elu lahutamatuks osaks, kuid ka kõige parem digiteenus vajab toimimiseks elektrit ja ühendust. Seetõttu on sideühenduste ja -teenuste püsimine osa riigi vastupidavusest samamoodi nagu elektrivõrk, haiglad või koolid.

Ka selles on Eesti arengukoostööl oma roll. Me saame aidata tugevdada süsteeme, mis peavad töötama ka siis, kui taristut on rünnatud ning sellega aitame ehitada vastupidavamat riiki, mille inimesed ja süsteemid suudavad sõja tingimustes edasi toimida ja pärast sõda tugevamaks saada.

Lisaks ülesehitamisele on meil võimekus, kohustus ja soov aidata ehitada ja hoida võidutahet ajal, mil Venemaa teeb endast kõik, et ukrainlasi murda. Meie jaoks on Ukraina toetamine ja oma teadmiste jagamine otsene panus meie enda ja kogu Euroopa julgeolekusse.

Seepärast ei saa meie eesmärk olla ainult aidata Ukrainal üks talv üle elada, kuigi ka see on elutähtis ülesanne kogu maailmal eelseisva talve ees, meie eesmärk peab olema aidata ehitada riiki, mis suudab ka järgmise talve, järgmise rünnaku ja järgmise kriisi ajal edasi toimida.