2026. aasta taotlusvoorud on avatud

Rahastustaotlusi saab esitada projektide elluviimiseks Ukrainas, Armeenias, Moldovas ja Valgevene suunal ning Keenias, Botswanas, Namiibias, Ugandas, Tansaanias ja Sambias. 

ESTDEV-i tegevjuhi Klen Jääratsi sõnul peegeldavad 2026 aasta taotlusvoorud arengukoostöö uuendatud strateegiat.  

“Ukraina toetamine on ja jääb Eesti prioriteediks ning seda peegeldab ka taotlusvoor. Lisandunud on aga regionaalne vaade nii Euroopas kui ka Aafrikas, mis tähendab, et välisvahendite olemasolul on võimalik kasvatada tegevusi nii sihtriikides kui ka regionaalselt. See loob meie partnerorganisatsioonidele täiendavaid võimalusi oma tegevuste laiendamiseks ja arendamiseks,” rääkis Jäärats. 

Taotlusvoorude riigid ja teemad 

Ukraina taotlusvooru peamine eesmärk on toetada Ukrainat Euroopa Liidu liitumisega seotud reformiprotsessides ning aidata kaasa ühiskonna vastupanuvõime kasvule Venemaa jätkuva agressiooni tingimustes.Taotluste esitamise tähtaeg on 30. jaanuar 2026. 

Aafrika regiooni taotlusvooru eesmärk on Eesti teadmiste ja kogemuste eksport Aafrika regiooni, et toetada Botswana, Keenia, Namiibia, Sambia, Tansaania ja Uganda arengut. Fookusvaldkonnad on innovatsioon ja kaksikpööre, süsteemsete muutuste loomine haridussüsteemis ning digioskuste aendamine. Samuti e-valitsemise ning küberturvalisuse kasvatamine ja naiste ning tüdrukute võimestamine. Taotluste esitamise tähtaeg on 30. jaanuar 2026. 

Armeenia taotlusvooru eesmärk on toetada Armeenia arengut kaasates Eesti parimaid praktikaid demokraatia edendamisel, sh digiarengu ja hariduse kvaliteedi parandamisel. Taotluste esitamise tähtaeg on 16. jaanuar 2026. 

Moldova taotlusvooru eesmärk jagada Eesti reformikogemust ning toetada Moldova püüdlusi ELiga liitumisel ja hariduse kaasajastamisel ning ühiskonna vastupanuvõime edendamisel. Taotluste esitamise tähtaeg on 16. jaanuar 2026. 

Valgevene taotlusvooru eesmärk on eksiilis oleva Valgevene demokraatliku kodanikuühiskonna võimestamine. Taotluste esitamise tähtaeg on 16. jaanuar 2026. 

Muutused voorude korraldamises  

Voorude korralduses on võrreldes eelmiste aastatega toimunud mõned muudatused, sest uuenenud on välisministri määrus, millega kehtestatakse Eesti arengurahastuse andmise tingimused ja kord. Sellest tulenevalt on muutunud ka projektide rahastamise põhimõtted ESTDEV-s. 

“Taotlusvoorude alusdokumentide muutmine oli vajalik, et ühtlustada rahastamise põhimõtteid ning viia need kooskõlla tegeliku menetlusprotsessiga, mida ESTDEV rakendab,” kommenteeris taotlusvoorude projektijuht Marika Kundla alusdokumentide muutmist.  

Praktilise poole pealt ei pea taotlejad eelarvesse märkima eraldi üldkulusid. “Projekti kaudsed kulud moodustavad automaatselt projekti eelarvest kuni 7% abikõlblikest otsekulude kogumaksumusest. Selleks on muutunud ka eelarve vorm, kus see automaatne arvutuskäik on juba valemitega sisse pandud,” selgitas Kundla. Eelarve vorm on kättesaadav Taotluste Menetlemise Infosüsteemis. 

Ühe suurema muutusena kaasab ESTDEV taotlusvoorude hindamiskomisjonidesse väljaspool arengukoostöö sektorit tegutsevaid valdkonna eksperte, et tagada läbipaistev, erapooletu ja professionaalne hindamisprotsess. “Eksperdid aitavad oma valdkondlikule kogemusele tuginedes hinnata laekunud projektitaotlusi ning saavad seeläbi anda oma panuse Eesti arengukoostöö programmide kvaliteedi ja mõju suurendamisse,” rääkis Kundla. 

Muutunud on ka stipendiumite väljaandmise põhimõtted ning eraldi taotlusvooru 2026 ei korraldata. “Stipendiumite andmist teadmiste arendamiseks või võimekuse tõstmiseks saab nüüdsest planeerida osana suuremast projekti, et tagada nende parem seotus sihtriigi vajaduste ja konkreetse projekti eesmärkidega,” rääkis Aafrika suunaliste voorude projektijuht Annika Leek. “Selline muudatus aitab vältida killustatust erinevate tegevuste vahel ühes sihtriigis, mis omakorda annab kogu projektile suuremat ja paremat mõju.”  

Leek lisas, et stipendiumitegevusi saab kavandada Ukraina ning Aafrika riikide taotlusvoorudes, teistes voorudes stipendiumitegevusi ette nähtud ei ole. Stipendiumitegevuse jaoks võib taotleda lisarahastust kuni 50 000 eurot lisaks projekti kogumahule.