Pärast sõjalise pealetungi algust 24. veebruaril 2022 on Ukrainas riigisiseselt ümberasunud ligikaudu 7 miljonit inimest. Kuigi sisepõgenike ehk konflikti (või katastroofi) tõttu riigisiseselt uude asukohta kolima sunnitud inimeste arv on Ukrainas aktiivse sõjategevuse tõttu sellel aastal kasvanud, seisis suur hulk sisepõgenikke nii Ukrainas kui Gruusias juba varem vastamisi tõsiste sotsiaalmajanduslike probleemidega.
Eesti Pagulasabi on Ida-Ukrainas väikeettevõtlust toetanud juba 2016. aastast, et pakkuda sisepõgenikele ja rindelähedaste asulate elanikele võimalust iseseisvaks toimetulekuks. Selle ajaga on Eesti Pagulasabi toel tuule tiibadesse saanud sajad ettevõtted. Alates 2021. aastast rahastab ESTDEV Eesti Pagulasabi projekte, mis julgustavad Ida-Ukraina ja Gruusia sisepõgenikest naisi alustama ettevõtlusega, et tagada jätkusuutlik iseseisev toimetulek ning tõsta seeläbi oma leibkondade elukvaliteeti.
Osalejate sissetulek tõusis keskmiselt 18%
Kaksikõed ja endised õpetajad Alla ja Lidija Snitšova.
Esimest korda korraldasid Eesti Pagulasabi, Garage48 ja Zaporižžja oblastis tegutsev MTÜ Unity for the Future Ida-Ukraina naistele suunatud ettevõtlusprogrammi kolm aastat tagasi. Projektiga toetati 83 naist Donetski, Luhanski ja Zaporižžja oblastitest. 2021. aastal läbi viidud jätkuprojekti Empowering Women raames korraldati naistele intensiivne kahenädalane ettevõtlusprogramm, mis keskendus äriideede arendusele, toodete ja teenuste disainimisele, riskihindamisele ja turundusstrateegiatele.
Programmi kandideerisid 588 inimest 188 äriideega, millest 64 valiti programmis osalemiseks. Ideid, mida sooviti ellu viia, oli erinevatest valdkondadest. Enim sooviti alustada põllumajandussektoris: lillede kasvatus ja müük, maitsetaimede ja seente kasvatamine, mesindus ja kanade pidamine. Kahenädalast ettevõtlusprogrammi juhtisid naistest spetsialistid ja ettevõtjad, kes jagasid osalejatega nii näpunäiteid kui ka oma ettevõtlusalaseid kogemusi.
Programmis osalenud kaksikõed Alla ja Lidija Snitšova selgitasid, et endises ametis õpetajana neil perspektiivi ei olnud, kuna palk oli imeväike ning lootust suuremale palgale oleks olnud ehk aastate pärast. Programmi abil tegid õed teoks oma äriidee rajada koristusfirma. Vaid pool aastat hiljem on nad palganud ettevõttesse juurde kolm töötajat, kes samuti on endised õpetajad. Nad näevad, et raske töö toob tulemusi ning et pingutades on võimalik paremale järjele jõuda.
Programmi järel valis žürii kokkulepitud hindamiskriteeriumite alusel välja 24 naiskonda, kellele anti starditoetus ning pakuti kuue kuu jooksul mitmekülgset mentorlust, et arendada välja jätkusuutlik ettevõte, millega naisettevõtjad saaksid tagada oma peredele parema toimetuleku.
Kõik 24 alustanud naiskonda tegutsevad ka projekti lõpus ning 23 äri jõudis kuuendal kuul kasumisse. Kõik loodud ärid on hinnatud jätkusuutlikeks ja osalised on parandanud oma sissetulekuid keskmiselt 18% ehk 75 € võrra kuus.
Naiste ettevõtlusprogramm sisepõgenike asulates
2021. aastal alustas Eesti Pagulasabi koostöös Gruusias Tserovani sisepõgenike asulas tegutseva organisatsiooniga For Better Future üheaastast projekti, mille eesmärgiks oli toetada naistest sisepõgenike iseseisvat jätkusuutlikku toimetulekut viies Gruusia sisepõgenike asulas. Projekt lähtus Gruusia abipalvest COVID-19 kontekstis, panustades Gruusia valitsuse sõnastatud prioriteetvaldkondadesse ning seda rahastas ESTDEV.
Gruusias on viimase 30 aasta jooksul toimunud kaks suuremat relvakonflikti Abhaasias ja Lõuna-Osseetias: aastatel 1991-1992 ning uuesti aastal 2008. Eesti Pagulasabi projektijuhi Taavet Tombergi sõnul on nendega on kaasnenud ka sisepõgenike kriisid ning kuigi suur hulk kahe relvakonflikti tagajärjel põgenenud inimestest on tänaseks saanud oma kodudesse naasta, on hetkel Gruusias sisepõgeniku staatuses umbes 251 000 inimest, kelle võimalused koju naasmiseks on väikesed.
For Better Future projektijuht Ekaterine Zaridze sõnas, et Gruusias on tööturule sisenemine naistel ja eriti sisepõgenikel üsna keeruline. „Meestel on tunduvalt rohkem võimalusi. Mehed saavad töötada tehastes, mis nõuab tugevat füüsilist vormi, samas kui naised on tavaliselt koduperenaised ja jäävad lastega koju. Sageli ei oska nad isegi CV-d kirjutada ning neil puuduvad lihtsad teoreetilised teadmised tööturule sisenemisest. Naised ei saa kodust ja lastest lahkuda, et otsida tööd kaugemal, näiteks Thbilisis, kus on palju rohkem võimalusi,“ selgitas Zaridze.
Projekti tulemusena loodi Gruusias 43 ettevõtet.
Osalejate sissetulek kasvas kolmandiku võrra
Projekti käigus viidi läbi viiepäevaseid ettevõtlusprogramme, kus osales kokku 93 inimest ning mille tulemusena loodi 43 ettevõtet, mis tegutsevad ka kuus kuud hiljem. Konkursil välja valitud naised ja nende äriideed olid väga erinevad, näiteks tegeleti juustu ja muude piimatoodete tootmisega, keraamikaga ja riiete upcycling‘uga, loodi koerte hotell ning valmistati kuivatatud puuvilju.
Kõik osalised said kuue kuu jooksul mentorlust, millega toetati osalejaid ettevõtlusalastes küsimustes ja veebiplatvormide loomisel, ettevõtete sotsiaalmeedia kontode arendamisel ning toodete ja teenuste tarnimise logistika haldamisel.
Pärast projekti suurenesid leibkondade sissetulekud keskmiselt 31%. Lisaks vähenes mitteametlikest allikatest saadav sissetulek, mis näitab, et ettevõttest saadav tulu on piisav, et kaotada vajadus ümbrikupalga eest töötamise järele.
Projektis osalenud naised tundsid, et sellisest kogemusest saadud õppetunnid aitasid muuta nende mõttelaadi ning õpetasid nägema uusi võimalusi ettevõtluse edendamiseks ja sissetulekute suurendamiseks.
Ukraina ja Gruusia on Eesti jaoks prioriteetsed arengukoostöö sihtriigid. Eesti Pagulasabi korraldatud projektid naiste ettevõtluse toetamiseks on olnud edukad ning aidanud paljudel naistel jõuda vajalike oskusteni iseseisva jätkusuutliku toimetuleku tagamiseks. Vajadus sisepõgenike toetamiseks on endiselt kasvav ning ESTDEV jätkab nii Ukrainas kui Gruusias Eesti Pagulasabi jätkuprojektide rahastamist.
Lisainfo: [email protected]
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus on riigi sihtasutus, mis korraldab ja koordineerib Eesti osalemist rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projektides, eesmärgiga suurendada Eesti panust globaalsesse julgeolekusse ja jätkusuutlikku arengusse.
