ESTDEVi arutelu Tallinn Digital Summitil – digipöörde elluviimisel on arengukoostöö võtmetähtsusega

Digirevolutsiooni esimese laine uued tehnoloogiad võimaldasid demokraatia ja inimõiguste edendamist globaalsel tasandil. Teine laine lisas aga uued tahud autoritaarsesse mänguraamatusse, võimaldades valitsustel manipuleerida avaliku informatsiooniga, jälgida kodanikke ja tsenseerida infokanaleid. Nüüd pingutavad demokraatlikud riigid diplomaatia ja arengukoostöö vahendeid kasutades selle nimel, et tagada digirevolutsiooni kolmanda laine edukus ning tehnoloogilise ökosüsteemi teke, mis tõsiselt tugevdaks demokraatlike põhimõtteid ja väärtusi. Õiglase rahvusvahelise digiarengu kujundamisel on arengukoostöö võtmetähtsusega.

Arutelu juhtis välisministeeriumi globaalküsimuste asekantsler Minna-Liina Lind. Paneeli olid kaasatud Belgia arengukoostöö agentuuri Enabel peadirektor Jean Van Wetter, USAIDi digidemokraatia ja -õiguste valdkonnajuht Vera Zakem, Saksamaa arenguagentuuri GIZi majandusliku ja sotsiaalse arengu ja digitaliseerimise valdkonnajuht Axel Klaphake ja ESTDEVi Aafrika regioonijuht Katrin Winter.

Digiarengu edendamine

Minna-Liina Lind küsis alustuseks panelistidelt digiarengu loomuse kohta ja kuidas selle kasv võib mõjutada arengukoostöö tulevikku.

Enabeli peadirektor Jean Van Wetter jagas nende kogemusi Aafrikas ja selgitas, kuidas digiarengu edu ei ole potentsiaalselt ebastabiilsete juhtimisstruktuuride tõttu kohapeal lihtne mõõta (riigipöörded, sõjalised võimupöörded, diktatuurid). Ta aga rõhutas, et keskendudes rohujuuretasandile ja seades prioriteediks kodanikuühiskonna, saab luua viljakaid ja kestvaid koostöösuhteid, millest saavad kasu kõik pooled.

USAIDi digidemokraatia ja -õiguste valdkonnajuht Vera Zakem jagas seda arusaama ja lisas sellele inimõiguste aspekti. “Kodanikuühiskonna võimestamine ja inimõiguste austamine peavad olema uue digitaalse ökosüsteemi loomisel esirinnas,” ütles Zakem.

Andmete ja uute tehnoloogiate vastutustundlik kasutamine

Teine suur arutlusel olnud teema oli andmete ja uute tehnoloogiate vastutustundliku kasutamise erinevad aspektid. Nende alla kuulusid tehisintellekt (AI), masinõpe ning arengu- ja humanitaarabi jaoks vajalikud suurandmed. Data Friendly Space’i tegevdirektor Karin Maasel tõstatas sellega seoses küsimuse – kuidas demokratiseerida andmeid ja muuta need kõigi jaoks kättesaadavamaks?

GIZi majandusliku ja sotsiaalse arengu ja digitaliseerimise valdkonnajuht Axel Klaphake nentis, et tegu on tõesti olulise teemaga, mis vajab rohkem koostööd Lääne arengukoostöö agentuuride vahel ja samuti globaalse lõunaga. “Suured keelemudelid kohalikes dialektides on vähearenenud osa uuest masinõppe ja tehisintellekti lainest, mida saab parandada mitmepoolse koostööga,” selgitas Klaphake.

ESTDEVi Aafrika regioonijuht Katrin Winter lisas teemale omapoolse kommentaari, öeldes, et kuigi ESTDEV on noor organisatsioon ja Eesti on võrdlemisi uus nägu arengukoostöö maailmas, siis uued ja värsked ideed võivad sütitada innovatsiooni, mis on äärmiselt vajalik digiarengu edendamisel. “Kuna meil puudub pikk arengukoostöö ajalugu, siis me võime teha asju teisiti. Meile meeldib öelda, et meil on 1,3 miljonit töötajat, kes kõik tahavad midagi muuta ja meie teadmisi edasi anda,” ütles Winter.

Projektipõhisest koostööst strateegiliseks partnerluseks

Mõttevahetust kokkuvõttes arutasid panelistid arengukoostöö hetkeseisu ja selle rahastamise üle. Ühehäälselt nõustuti, et haridus on võtmetähtsusega globaalsete partnerlussuhete loomisel väärtuspõhiseks digiarenguks.

“Kodanikuharidus on võti. Me peame olema kindlad, et inimesed on teadlikud digiarengu kasu- ja riskiteguritest. Aafrika mandril on tulevikus parim ja talendikaim tööjõud, kui me jätkame enda suunatud arengukoostööd,” seletas Van Wetter.

“Sa ei saa ehitada digiühiskonda ilma kasutajateta, mis tähendab, et süsteemi ülesehitamine ja haridus peavad käima käsikäes,” lisas Winter. Lisaks arutati arengukoostöö organisatsioonide ja sihtriikide vaheliste strateegiliste koostööformaatide juriidilise poole üle. “Mittedemokraatlikes riikides võivad valitsuste kavatsused seoses andmetega erineda meie uskumustest, seega me peame olema kindlad, et määrused saavad olema võimaldavad, mitte piiravad,” ütles Winter.

Vaata arutelu salvestust siit: