Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) kutsel külastasid Eestit 21 Ukraina ajakirjanikku, et tutvuda Eesti abiga Ukraina sõjapõgenikele ning Ukrainas toimuva Vene agressiooni mõju Eesti kaitsepoliitikale. Õppevisiidid on osa ESTDEV-i ja USA Saatkonna Kiievis poolt rahastatud projektist “Ühiskonna vastupanuvõime suurendamine kohaliku meedia tugevdamise ja meediakirjaoskuse arendamise kaudu Lääne-Ukrainas”, et arendada ajakirjanike ametialaseid oskusi, kriitilist mõtlemist ja väärinfo äratundmist.
„Oluline on korraldada selliseid õppevisiite Eestisse täna ja mitte oodata sõja lõppu, sest Ukraina ajakirjanikud vajavad meie toetust ja tuge nüüd ja praegu. Nende jaoks on tähtis arendada oma ametioskusi, kuna jätkavad nad oma igapäevast väga vajalikku tööd vaatamata sõjale Ukrainas,“ selgitas Anna Alen, ESTDEV-i projektijuht.
2021. aastal oli Ukraina ajakirjandusvabaduse indeksi järgi maailmas 97. kohal. Aasta hiljem langes Ukraina 106. kohale. Ukraina meediamaastik on mitmekesine, kuid jääb suures osas oligarhide haardesse. Oligarhide kontrolli all on kõik riiklikud telekanalid, välja arvatud riiklik ringhääling Suspilne.
Sõja ajal eskaleerunud vene propaganda ja väärifo rünnakud Ukraina meedia vastu on pikka aega kujutanud ohtu demokraatiale ja vabadusele kogu maailmas. Paljudel juhtudel on eksitavate või võltsuudiste taga plaanid mõjutada avalikku arvamust ning õõnestada riikide ja nende institutsioonide stabiilsust. Digimeedia arengu ja laialdase kasutamise tulemusena on valeinfo muutunud pakiliseks probleemiks, kuna see levib läbi sotsiaalmeedia kiiresti.
Ukrainlaste vähene teave nii väärinfo tüüpide ja leviku kui ka Euroopa lõimumisega seotud reformide kohta on teinud nii kohaliku meedia kui ka elanikud vastuvõtlikumaks infomanipulatsioonidele.
Koostöös Ukraina Kriisimeedia Keskusega (UCMC) keskendus ESTDEV-i projekt “Ühiskonna vastupanuvõime suurendamine kohaliku meedia tugevdamise ja meediakirjaoskuse arendamise kaudu Lääne-Ukrainas” lisaks kohalike ajakirjanike ametialaste oskuste arendamisele, ka noorte kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse tugevdamisele. Ka tegeleti kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmisega elanikkonnaga suhtlemisel kriisiolukordades. Programmi töötasid osalejate soove arvestades välja UCMC ja ESTDEV.
Õppevisiitide käigus külastati:
- Sotsiaalkindlustusameti renditud parvlaeva „Isabelle“, kus ajutiselt elab 1600 Ukraina põgenikku ning Tallinnas asuvat pagulaskeskust;
- Vabaduse Kooli, kus ukraina lapsed õpivad keelekümbluse süsteemi järgi;
- Narva linna, kus tutvuti kohaliku Kaitseliidu maleva tegevusega ja laiapinnalise kaitse printsiibiga. Kokku saadi ka Narva ukrainlaste kogukonnaga, kes pakkusid abi Venemaa kaudu saabunud Ukraina sõjapõgenikele;
- Ida-Eestis asuvaid piiripunkte, kus saadi ülevaade põgenike ajutise kaitse andmise süsteemist, nende registreerimise ja Eesti riigipiiri ületamise kontrolli süsteemist.
Ukraina ajakirjanike grupile avaldas muljet Eesti rahvusvaheliselt tunnustatud digikogemus ja võimalus seda vahetult näha.
“Just online teenused ja meedia on tänase Ukraina jaoks elulise tähtsusega valdkonnad, mis aitavad riigil toimida hoolimata Venemaa sõjalisest agressioonist. Kuigi õppereisil viibinud ajakirjanike grupp elas kogu aeg kaasa Ukraina tsiviiltaristust tabanud pommiplahvatustele, jätkus neil energiat võtta kaasa Eesti visiidilt nii põnevaid elamusi kui ka praktilisi teadmisi valeuudiste seljatamiseks,” selgitas Eva-Maria Liimets, ESTDEV-i strateegia nõunik idapartnerlusriikides.
Ukraina ajakirjanikud jagasid tagasisidena, et neil on hea meel näha sõja eest põgenenud ukrainlaste elu Eestis, ja seda kajastada meedias. Samuti andis programm võimaluse tutvuda Eesti eluga erinevates valdkondades ning avardada erialast silmaringi.
ESTDEV-i eelkäija, Eesti Idapartnerluse Keskus, on koolitanud Ukraina ajakirjanikke alates 2017. aastast. Sõltumatu meedia toetamine ja valeinfoga võitlemine on osa Eesti püüdlustest tugevdada ühiskonna vastupanuvõimet ja demokraatiat Ukrainas.
Info: [email protected]
ESTDEV on riigi sihtasutus, mis korraldab ja koordineerib Eesti osalemist rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi programmides eesmärgiga suurendada Eesti panust globaalsesse julgeolekusse ja kestlikku arengusse.
