Euroopas digitiigrina tuntud Eesti panustab digikoostööle Aafrikas. Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) Aafrika ja uute turgude osakonna juht Karin Maasel valgustab intervjuus ajakirjale „Forbes Aafrika“1 Eesti ja Aafrika vahelise partnerluse põhijooni.
Autor: Szymon Jagiello
Forbes Aafrika: Eestit loetakse üheks globaalse digiarengu teerajajaks. Millist majanduslikkus kasu Eesti digirearengust lõikab?
Karin Maasel
Karin Maasel: E-riigi teenused võimaldavad meil aastas kokku hoida ligikaudu 2% sisemajanduse kogutoodangust ja umbes 1400 aastat tööaega. Selle tulemusena, tekib meil vabu vahendeid, mida investeerida teistesse majanduskasvu jaoks olulistesse sektoritesse nagu haridus ja tervishoid. Digivõimaluste kasutamine on loonud soodsa kasvukeskkonna ka ettevõtlusele, mis omakorda soodustab majandusarengut. Meie e-residentsuse programm pakub väliskodanikele võimaluse osa saada digiriigi e-teenustest. Näiteks 2021. aastal sai Eesti endale juurde 12 000 e-residenti. Samas suurusjärgus sündis eelmisel aastal Eesti peredes lapsi. E-residendid mitte ainult ei võimestanud majanduskeskkonda, vaid kasvatasid Eesti maksutulu 32 miljoni euro võrra. See on märkimisväärne summa 1,3 miljoni elanikuga riigi kohta!
FA: Eelmisel aastal valmis Eestil Aafrika regioonistrateegia 2020-2030. Keskse teemana märgitakse seal digikoostöö arendamist. Mida on Eestil pakkuda Aafrika riikidele?
KM: Eesti esimene Aafrika regioonistrateegia on oluline samm edasi rõhutamaks Aafrika riikide osatähtsust meie välispoliitika, majandusdiplomaatia ja arengukoostöö partneritena. Eesti võimalused arengukoostöö arendamisel, nii finantside kui tööjõu poolest, ei ole võrreldavad suurte rahastajatega. Väikese ja kiirelt areneva riigina saame me panustada nendesse valdkondadesse, kus meil on otsene kogemus ja oskusteave, mida jagada. Eesti jaoks on need valdkonnad digiarengu ja -reformide läbiviimine, haridusinnovatsiooni ja e-hariduse hoogustamine ning idufirmade ökosüsteemi arendamine.
Tõsi on, et Eesti ja Aafrika riikide kontekstid on väga erinevad ja meie digiarengu kogemus ei ole üks-ühele ülekantav Aafrikasse. Eesti tugevus ja eripära võrreldes teiste rahastajatega on see, et suudame oma praktiliste kogemuste baasilt üles ehitada lahendusi, mis võtavad arvesse konkreetse riigi võimalusi ja vajadusi. ESTDEV-ina on meie ülesanne leida need partnerid Eestis, Aafrikas ja ka väljaspool, kellega koos partnerriigi enda püstitatud arengueesmärke ellu viia.
„Eesti tugevus ja eripära võrreldes teiste rahastajatega on see, et suudame oma praktiliste kogemuste baasilt üles ehitada lahendusi, mis võtavad arvesse konkreetse riigi võimalusi ja vajadusi.“
– Karin Maasel
FA: Kas sõda Ukrainas on muutnud Aafrika strateegia eesmärke?
KM: Jõukas, stabiilne ja jätkusuutlikult arenev Aafrika on kindlasti üks Eesti välispoliitika prioriteetidest. See oli nii enne Ukraina konflikti ja on ka nüüd. Aga Euroopas on käimas sõda, kuhu on mõistetavalt koondunud ka rahvusvaheline tähelepanu. Ma näen ESTDEV-il siin erilist rolli, et Aafrika sihtriikide väljakutsed ja Aafrika-suunalised arengukoostöö ja majandusdiplomaatilised eesmärgid püsiksid meie välispoliitika prioriteetide hulgas. Meie ambitsioonid koostöö tegemisel Aafrika partneritega ei ole muutunud.
FA: Kas innovatsiooni soodustamine on üks võtmekontseptsioone, millel põhineb Eesti ja Aafrika vaheline majanduskoostöö?
KM: Kindlasti. Eesti sai tänavu endale juba kümnenda ükssarviku (tiitel omistatakse ettevõttele, mille hinnanguline väärtus on üle ühe miljardi dollari) ning on ükssarvikute arvu poolest ühe elaniku kohta esikohal Euroopas. Eesti ükssarvikute edu tugineb paljuski meie võimekal digiriigil ja soodsal ettevõtluskeskkonnal. Mitmel Eesti idufirmal ja ükssarvikul on Aafrikas laialdane tarbijaskond. Kohalikke vajadusi arvestades, on Eesti ettevõtted oma teenuseid ja tooteid edasi arendanud spetsiaalselt Aafrika turu jaoks.
FA: Palun tooge mõni näide Eesti ükssarvikute kohta, kes tegutsevad ka Aafrika mandril?
KM: On mitmeid edulugusid, kuid parim näide Eesti majanduskoostööst Aafrikas on minu meelest kojuveoteenuseid pakkuv ettevõte (VTC) Bolt. Täna juhitakse Tallinnast ettevõtet, mille tegevusest rohkem kui pool on koondunud juba Aafrika mandrile. Ettevõttel on seitsmes Aafrika riigis rohkem kui 40 miljonit klienti ning nad annavad tööd ja elatust enam kui 700 000 sõidukijuhile.
FA: Millised kitsaskohad vajavad ületamist Eesti ja Aafrika vahelises koostöös?
KM: Eesti peab leidma optimaalse viisi arengukoostöö edendamiseks Aafrikas. Väikeriigina ei ole meil inimressurssi, et suurt hulka eksperte pikaajaliselt Aafrikasse saata. Ka kodus vajab digiriik värskeid ideid ja uusi nutikaid lahendusi. Eesti seisukohast on Aafrika riikides kohaliku partneri leidmine mitte üks võimalus, vaid ainuke võimalus edukaks koostööks. Sisuliselt Eesti ekspordib oma hiljutist muutuste kogemust. See hõlmab nii korruptsioonivastast võitlust ja ühiskondlike portsesside läbipaistvamaks muutmist kui ka tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ühiskonna arendamiseks. Küsimus täna on pigem see, et kas Aafrika riikidel on piisavalt poliitilist pealehakkamist nende eesmärkide elluviimiseks.
1 Allikas: «Plusieurs start-up estoniennes ont une large base de consommateurs en Afrique»
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus on riigi sihtasutus, mis korraldab ja koordineerib Eesti osalemist rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projektides eesmärgiga suurendada Eesti panust globaalsesse julgeolekusse ja jätkusuutlikusse arengusse.
