Eesti üks pririoriteet idapartnerlusriikides on tugevdada demokraatiat ja võimestada kohalikke omavalitsusi. Norra välisministeeriumi rahastatud projekt „Kohalik vastutus demokraatia eest: läbipaistev valitsemine kohalikul tasandil“ keskendus demokraatia tugevdamisele avalike teenuste parandamise kaudu Armeenia, Gruusia ja Ukraina kohalikes omavalitsustes. „Meie Eestis tuleme samast süsteemist ja mäletame, kuidas me läbipaistva tegutsemiseni jõudsime, ning saame toetada oma partnereid vajalike sammude läbimisel,“ ütles projekti peaspetsialist Ando Kiviberg.
Ando Kiviberg: Kohalik omavalitsus on ükskõik kus maailmas iga kodaniku jaoks kõige lähem avalik võim, mille ülesanne on vastutada kõigi esmatähtsate vajaduste eest. Eestis said kohalikud omavalitsused autonoomia 1992. aastal põhiseaduse vastuvõtmisega, kuid paljudes teistes endistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides toimis kohalik omavalitsus riigi käepikendusena, ilma oma eelarve ja otsustusvõimeta kuni üsna hiljutise ajani. Kuigi praeguseks eristab partnerriike ja Eestit see, et meie oleme neist arengus märgatavalt ees, siis meid seob ühine minevik. Selle projekti metoodika oli eeskujupõhine tegutsemine ehk me korraldasime oma partneritele õppevisiite Eestisse, et nad näeksid ja kogeksid, kuidas on kohalikud omavalitsused siin avaliku halduse teenuseid üles ehitanud ja toimima saanud.

Ando Kiviberg. Foto: ESTDEV
Mis on olnud selle projekti kõige suurem väärtus osalejate jaoks?
Ando Kiviberg: Esiteks on selleks usutava eeskuju andmine. Mõne Lääne-Euroopa riigi omavalitsuse eeskuju järgimine ei tunduks neile realistlik, sest neil ei ole ajaloos sarnaseid takistusi olnud. Eestiga aga suudavad partnerriigid samastuda ning meie areng julgustab neid, sest kui meie oleme sellisele arengutasemele jõudnud, siis suudavad seda ka nemad.
Teiseks on partnerriikide jaoks kõige väärtuslikumad teadmised sellest, kuidas jõuda nõukogudeaegsest süsteemist kaasaegse, vaba ja demokraatliku ühiskonnakorralduseni. Sellised avalikud teenused, mis on meie jaoks iseenesestmõistetavad, nagu ühistransport, veevärgisüsteem, veepuhastusjaamad, on nendes riikides alles arendamisjärgus või ei ole neid veel jõutudki arendama hakata. Meie saame anda neile ideid ja inspiratsiooni, kuidas arendada, valmistada ette ja viia läbi erinevaid teenuseid nii, et see teeniks kohaliku kogukonna huve kõige paremal võimalikul viisil. Näiteks küsis külastuste ajal nii mõnigi osaleja Eesti omavalitsustelt siinsete koolide ja spordihoonete projektdokumentatsioone, et neid oma kodukohas kasutada. See on nende jaoks kahtlemata hea õppematerjal ning kõik meie siinsed partner-omavalitsused on olnud valmis hea meelega nende palvetele vastu tulema.
Millised olid need teemad, milles partnerriigid end arendada soovisid?
Ando Kiviberg: Iga omavalitsus valis selle projekti jaoks välja enda jaoks kaks prioriteetset valdkonda, milles nad oma kohalikke spetsialiste meie ekspertide abil koolitada soovivad. Teemasid oli näiteks avaliku ruumi planeerimise, põllumajanduse arendamise, veevärgi, kanalisatsiooni ja ühistranspordi korraldamise kui ka turismivaldkonna edendamise osas. Lisaks rõhutasin ma alati igal õppevisiidil, et ettevõtluse arendamine on kogukonna arengu alus. Paljude jaoks tuli üllatusena see, et vabas ühiskonnas ei olegi kõik riigi vastutada, vaid majandusliku heaolu areng algab eraettevõtlusest.
Kuidas aitas avalike teenuste arendamine tugevdada kohalike omavalitsuste demokraatiat?
Ando Kiviberg: Valdkondade koolitustega oligi meil üks eesmärk julgustada partnereid võtma avaliku teenuse arendamist kohaliku omavalitsuse kätesse. Teiseks tahtsime ka selle kõrvalt näidata, kuidas teha omavalitsustes suuri ümberkorraldusi nii, et kohalikud elanikud oleksid kaasatud – kuidas hoida kohalikke kogukondi toimuvaga kursis ning mitte teha vaid teavitustööd, vaid pakkuda kogukonnale võimalust rääkida otsustamises kaasa. Selle koha pealt huvitas neid väga kaasava eelarve protsess. Muidugi oli küsimusi, et kas tõesti inimesed saavad ise otsustada, kuhu kohalik omavalitsus raha paneb, ja eks sellega käis kaasas ka kahtlevat kriitikat. Kuid me selgitasime neile, et kaasamise kaudu saamegi teada, millised on elanike jaoks olulised lahendamist nõudvad probleemid.
Kas projektile seatud eesmärgid said täidetud?
Ando Kiviberg: Jah, kindlasti võib öelda, et selle eesmärgi, mille me endale seadsime, me ka täitsime. Selle projektiga me tahtsime oma partnereid kindlates valdkondades järele aidata ja seda me ka tegime. Kuid projekti käigus sai selgeks ka arenguvajaduste tegelik ulatus. Tööd selles valdkonnas on veel väga-väga palju teha. Ometi tuleb arvestada, et igal projektil on rahalised ja ajalised raamid, milles tuleb püsida, ning võime vaid loota, et varsti tuleb selle kogemuse pealt, mida me oleme saanud ja vahendanud, uus võimalus alustatut jätkata. Seega jah, oma eesmärgid me täitsime, aga nendel peatuma jääda oleks ennatlik ja poolik.
Projekti eesmärk oli tõsta ka naiste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatust otsustusprotsessides. Kuidas oli selle eesmärgi täitmine korraldatud?
Ando Kiviberg: Kui partnerid oma delegatsioone kokku panema hakkasid, siis andsime me neile omalt poolt suuniseid kaasata alati ka ühelt poolt naisspetsialiste, naispoliitikuid, naisajakirjanikke ja teiselt poolt vähemalt üht kodanikuühiskonna organisatsiooni esindajat või mõnda aktiivset kohalikku elanikku. Lisaks jälgisime me programmi kokku pannes hoolega, et alati oleks kajastatud siinsete kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevused, et näidata, kuidas meie Eestis neid kaasame. Ehk siis – nagu kogu projekti aluspõhimõtte puhul – püüdsime inspireerida ja õpetada eeskuju varal.
Milline on olnud projektis osalenute tagasiside ning kas nad on jäänud tehtud tööga rahule?
Ando Kiviberg: Lühidalt öeldes on kõikide osalejate visiitide tagasisided olnud ülivõrdelised. Nad on vaimustunud sellest, kui kiiresti oleme me suutnud areneda. Eesti visiitidel kuulsime me pea iga objekti külastuse järel kiidusõnu ja imestust selle üle, kuidas me selliste asjade peale oleme tulnud. Muidugi tuleb esile tuua, et paljud delegatsioonide liikmed ei olnud kordagi varem oma koduriigist lahkunud, seega võis osa sellest vaimustusest olla nii-öelda esimese reisi maiguga. Samas tutvustasime me visiitidel neile eelkõige nende enda erialaseid teemasid ning tagasisidet andsid nad justnimelt ja eelkõige igaüks oma erialast lähtuvalt.
Projekti olid kaasatud ka partnerorganisatsioonid sihtriikidest. Kes need olid ja kuidas sujus koostöö nendega?
Ando Kiviberg: Armeenias oli partneriks Armeenia Ülikooliharidusega Naiste Assotsiatsioon ning Gruusias Gruusia Vägivallavastane Võrgustik. Nende ülesanne oli sealsete tegevuste regionaalne koordineerimine ning aruandluse, dokumentatsiooni ja andmete kogumisega tegelemine. Meil oli nendega väga hea koostöö: omavaheline suhtlus oli usalduslik, nad tegutsesid tõhusalt ja kohusetundlikult ning tähtaegadest peeti samut kinni. Ukrainas oli meie partneriks Kriisimeedia Keskus, kellega oli samuti suurepärane koostöö, mis jäi paraku 2022 veebruaris alanud Venemaa sõjalise sissetungi tõttu lühikeseks. Kuid me peame nendega siiani sidet.
Kuidas oli see projekt kasulik Eestile ning mida õppisid sellest meie omavalitsused?
Ando Kiviberg: Kindlasti õppisime ka meie sellest projektist, eks ju iga õpetaja teab ja mõistab, et õpetamine õpetab tegelikult ka õpetajat ennast. Esiteks tekib meie ekspertidel sageli kohe äratundmine, et ka meie oleme kunagi sarnases olukorras olnud. See võrdlemine ja enda asetamine teise olukorda aitab tuletada meelde, kust me oleme tulnud ja kui kaugele jõudnud. Teiseks on see hea enesekoolitus kõigile poliitikutele ja ametnikele, sest annab juurde argumente, millega kaitsta ja selgitada avalikkusele uute arengureformide vajalikkust. Samuti on see kasulik vahend mõtete korrastamiseks ka arhitektidele ja teistele spetsialistidele. Selleks, et seletada oma töö nüansse inimesele, kes sellest nii palju ei tea, tuleb kõik sammud kõigepealt iseenda jaoks uuesti läbi töötada ja lahti mõtestada.
Neid Eesti omavalitsuste erinevaid spetsialiste, poliitikuid ja kohaliku omavalitsuse juhte, kellega me koostööd tegime, oli kümneid ning eranditult igaüks neist oli rõõmuga nõus võtma partnereid vastu ja viima nendega koolitusi läbi. Suur osa neist tulid oma tööajast, mõni isegi puhkuse ajast, ja tutvustasid põhjalikult oma töövaldkonda, tahtmata selle eest midagi vastu. See näitab, et inimesed mõistsid, kui vajalik see on, mida me teeme.
Lisainfo: [email protected]
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus on riigi sihtasutus, mis korraldab ja koordineerib Eesti osalemist rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projektides, eesmärgiga suurendada Eesti panust globaalsesse julgeolekusse ja jätkusuutlikku arengusse.